Atuagagdliutit - 08.12.1994, Side 15

Nr. 95 • 1994
15
GRØNLANDSPOSTEN
Inuuneq nuan!
Ileqqoraara aasanngualla-
raangat silaannarmi sin-
ngumalersarlunga, iliarsuu-
ninnit tamanna sungiutiin-
narsimagakku naammagiu-
arlugu - allanngornissaanik
allanngortariaqarneranillu-
unniit isumaqarfiginngi-
saannarlugu. Allaasarpoq u-
kioraangat silarluleraangal-
luunniit. Taamaaleraangat i-
liarsuunerup iliarsuttullu
perorsagaasimanerup kingu-
neri suli naalliuutigisarpak-
ka, uffali taamanngarnit pil-
luarneruleqalunga naalliuu-
teqannginneruleqalungalu.
Soorlulu oqareersunga
misigisarpunga ineriartorne-
ra ilutigalugu piginnaaneq-
qortujartorlunga. Pinerraris-
vi sørgede for at være ret
langt fra dem. Vores roer-
sker var tavse, måske grun-
det den indædte vilje. Så
sagde Qaantvaajat: »Pitsi-
varna, spar på dine kræfter,
bare sørge for at du ikke
stopper, nu er vi jo allerede
kommet på højde med de
sidste«. Hun ville jo ikke så
gerne være den allersidste,
hvorfor hun havde roet af
alle kræfter.
Vi roede forbi Kunnaks
konebåd og nærmede os nu
den midterste, Qeqes kone-
båd. Disse roede sandt at si-
ge også af alle kræfter. Vi
nærmede os dem på siden,
kom også på højde med
dem. Vore roersker blev ef-
terhånden glade og begynd-
te at snakke sammen, deres
anstrengthed blev mindre og
lystigheden steg. Så var det
Quninngis konebåd, som var
den hurtigste og lå ret langt
foran, og vi kunne ikke be-
dømme, om vi nærmede os
den. Først meget længe efter
kunne jeg se, at vi nærmede
os den lidt efter lidt.
Men det var næsten u-
mærkeligt, at vi nærmede os
Sermilikfjorden. Endelig
blev det mere og mere tyde-
ligt, at vi nærmede os dem,
og så varde det ikke længe,
før vi kom på højde med
dem. Som sædvanlig holdt
sorsuunngikkaluarlunga qa-
jaqqippunga, piniagassallu-
mi ajorsitsaarluinnanngeri-
araangata aamma sapersaati-
gissanagit. Tamakkuat sani-
atigut aamma allatigut pi-
ginnaassuseqarlunga nalun-
ngilanga, maannamulli suli
atorsimanngisannik. Taama-
nikkorpiarli suli ataatsimik
artorsaateqarpunga, tassalu
pitsiorniarninnik. Aallartit-
tareersimagaluarpunga, i-
ngerlaterusaarparalumi, isu-
magalu ilaanni inerumaar-
toq, ilami inertariaqalerlugu
misigisarlunga.
Taamaanniartunga pisoqa-
rujoq, uangali nammineq i-
ngerlatarinngisannik, Aatsat
ilaanni Inissalimmiittugut
vi os ret langt fra dem. Så
nåede vi Sermilik, og da vi
nærmede os til Ammaaq,
opdagede vi, at de begyndte
at sakke agterud. Deres ro-
ersker gjorde alt hvad de
kunne, men alligevel kom
de længere og længere bag-
ud i forhold til os.
Vi roede og roede og igen
sagde jeg til dem: »Først når
jeg slipper løkken, skal 1
stoppe!« Det sagde jeg, idet
jeg tænkte, at nu havde vi
roet forbi dem og de kunne
ikkke nå os igen. - Nu nær-
mede vi os Ammaaq, og da
jeg var sikker på, at de an-
dre ikke kunne nå os, slap
jeg løkken. I det samme jeg
slap den og min vingesnegl
fortsatte sin fart ned i dybet,
blev den forreste del af min
kajak suget med ned, så den
næsten kom under havover-
fladen. Jeg måtte have haft
en god fart på.
Det varede en tid før de
andre begyndte at komme.
Hvor var man lykkelig!
Hvor følte, at jeg var rigtig i
mit es! Jeg hjalp jo min nye
kone på en pæn måde.
'GEORG QUPPERSIMANN'
Fortsætter næste torsdag
i AG
V______________________/
Maqikkut aqqusaarput.
Siornaammagu aamma
takusimavakka Pikiullinut
(Isortup kujataani) ukiiartor-
lutik aamma tamaanaqqum-
mata. Tassalu Pikiullini u-
keereersimallutik maanna
aqqusaarput. Ullut arlerlugit
tamaaneereersut, ullut ilaan-
ni unnuleraa - qajartorsimal-
lunga marioraarlunga tikeq-
qammersunga - paniata pi-
lerpaanga: »Uatsinnun-
ngooq pulaariartoriassuutin-
ngooq!«
Taama oqariarmat anger-
lunga pulaariartorfigaakka.
Isertungalu asuuna Maqip
nulia Ivernaajik pilersoq:
»Tassunga iseriartortarnian-
nguujugit!«
Taamaalillunilu nipanger-
poq, uangalumi oqaaseqar-
minangalu oqaasissaaleqi-
narneranit. Nipangersimatsi-
aannarlunili nangippoq:
»Nalunngilassi silaannarmi
maaniinnaq sinittartutit, tas-
sunga uatsinnut peqqullutit
aggeqquakkit!«
Taama oqaraluarmat nu-
annaajummernermilluunniit
eqqaasarianngilanga, aasami
silami sinngumaneq tassali-
mi sungiusimaniinnaq. Taa-
mali oqarmat ima isummer-
punga: Immaqa ernersiartaa-
riniarpaannga! Kingunersu-
arilermagu aatsaat tusarpara,
sunaaffaana panitsik taanna
taamani ima oqarfigisima-
gaa: »Nuliassamaarlutit oqa-
riarpat eeqqiissanngilat
(naaggaliissanngilat), anger-
niariuk!« Aanalu taamani
taamaattussamik eqqarsaate-
qanngeqqissaartunga.
Pulaarsimagama naamma-
gilerama aneqqippunga, ul-
lorlu taanna iserfigeqqinna-
git, taamani unnuttariilerne-
ranit, siniffiginagilluunniim-
mi.
Aqagukkut seqineq qulla-
reersimalersoq qajartussal-
lunga piareersarlunga qaa-
nannuttaaq atilersunga taku-
lerpara paniat aggertoq, al-
lamukarsorigaluarlugu so-
qutiginagu, sunaaffaana u-
annukartoq. Tikillungalu pi-
lerpaanga: »Uatsinnun-
ngooq piniarit, uangagooq
uisaarissavakkinngooq, aan-
naajiga (anaanani taama
taallugu) taama oqarpoq.«
Taamatut isumalioqqu-
teqarsimannginnermit alla-
mik akkisissaqarianngin-
nama taamaallaammi ange-
rakku.
Ulloq taanna piniarlullu-
nga qajartorama pilluarna-
qaaq. Aana pilluarnaqutaa:
Pisissara qangali ingerlatin-
niarsaarsimasara aammali
qangali akimmittutut illuni
uninngasimasoq oqaasissar-
seriataarpara, tamassa paar-
usaarniarlungalu. Soorluli a-
jornanngitsumik. Pilluataar-
nermit qinerluarnangaluun-
niit periarpara puisi siuner-
piannguakkut nuisoq. Qa-
ngaammalli naalittareerpara.
Tamassa eqqara tamarmi
seqqulaartuinnaavoq kassu-
nik anisoqarsimariarmat
kassorasaarnermit, ilaat
seqinermit tuffigineqarlutik
qangami qaamaavannguarsi,
inngianarlutillu. Taamanili
»inniikkutaqarpunga«, tassa
inngiasunnaveeqqut, illanit
taaneqartartoq »siunerma
puua«, teqqiaasaq allunaa-
minermik tunummut qileru-
tilik, ilaasa pinnersarlugu
sanasarpaat. Aamma ilaati-
gut issaqartarpugut imaluun-
niit qernutit, tassa qisuk
saattukujooq amitsunngua-
nik isit nalaatigut ammani-
lik, aamma allunaaminermik
tunummut qilertakkat. - A-
vasiartumut pigama alia-
naaqaaq-aa, avunga Ikersu-
up tungaanut tamarmi ersa-
risseqqissarluni isikkivigis-
seqqeriarmat - Iluliarsuit a-
ngeqisut mikinerillumi sumi
tamaani ingerlarusaarlutillu-
ukua. Ilaanni ungasissumit
ilaannilu qanittumit qanngu-
luppaluttaraaq. Aajanna I-
kersuup tungaa, ungasinner-
ullunilu aajanna Pikiullit
tungaat, Maqikkut issatsian-
nguaq aggerfiat - paniallu
ilaalluni. Taamaakkami pil-
luarnaqaaq.
Sivitsunngitsoq aamma
naalissivunga, tamatumani
mikikkattakajik. Angusara
siulleq angeqataanik illuler-
niarniarlugu taanna usissi-
uppara.
Sivisunngitsumik saqil-
lunga angerlalerpunga, soor-
lumi kalitaqanngitsunga. Pi-
umallersimariarlunga aallar-
simasaraanga, kassumernit
apungajakkaangakkit sangu-
piloortarlunga, misigalun-
galu kigaallallungalu. Soor-
mi tuaviorniarpunga, soormi
maanga ingerlatillunga pil-
luataarnermik misiginera tu-
aviorlunga tikilertornikkut
naalertortinniarpara? llua-
mik paasinngikkaluarpara
pilluataarneq taama angitisi-
gisoq misigisara sunarpiaa-
soq, inuuninnili aatsaat taa-
ma pineqarama nuannaaruti-
geqalugu misigisimavunga...
saniatigulli aamma nalun-
ngilara suli ittooreqalugit.
Angereersimagamami un-
nummat tupianni siuller-
meerlunga sinittussaariara-
ma ittornaqaaq. Tamassa
kiisa seqineq qangali tarril-
luni unnuttareersimalerpoq,
tassami eqqumatillugit iser-
neq ittorilerakkit, eqqarsa-
reerlunga sinilerunnarmata
aatsaat iseriartorpunga. Iser-
pungalu tamarmik sinnguti-
lerersimasut, paniat taanna
kisitsaami eqqumasoq, a-
naanami ungataani ineqarlu-
ni, aana utaqqisimagaanga.
Iserama oqaasissaaleqina-
qaaq-aa, allamillu oqaasis-
saqariannginnama pivara:
»Sooq maani sininnianngila-
ngami?«
Pivaanga: »Sininniarit,
aannaajukkut tassunga peq-
quvaatsit tassaniittarniarit!«
Soorlumi-aat ima oqarfi-
gisaq: Tuaviinnavik innarni-
arit! Taamaallaammi kamil-
larniarama, atisaajarnanga-
luunniit tassa innarpunga,
immaqami silami taamaat-
tarnermit ueriinnarsimallu-
nga. Innarlungalu isumalio-
riarpunga: Ullaakkut suli
makitsinnagit makittariissa-
sunga! Siniliiertorsimangaa-
rama naluaraluunniit paniat
saninnut innarsimanersoq.
Makinnissannik isumalior-
niarlungalu sinilersimavu-
nga, ila asuuna sinilersima-
sunga. Sinissimavunga si-
nissimavunga - immaqa sa-
ninni kiattoqarsimariarmat -
sininnerma itiniinnaanik, iti-
niinnaanik, kiisa iternialeri-
allarpunga oqaluasaappalun-
nerinit, tamarmik-ukua iter-
areersimasut, nuliartaannut
allaat. Tassalu makinneq a-
julerlunga, tassali kanngu-
suusaarneq anginiinnaanik,
aana eqqumalereeraluarlu-
nga. Taamaarusaaginnaler-
sunga aatsaat nuliartaara
oqariarmat: »Suli uerna-
qaat?« Pivara: »Makerusun-
niarluarlunga makinneq it-
torilerpara.«
Nipikisaarniaraluarlunga
sunaaffali taama oqarnera a-
naanaata tusaraa. Atsaat
oqariarmat-aa: »Ittuunnguu-
junnak tassaniinniarit, piaa-
rillugu tassunga peqquvassi.
Pitsivarnera peqqullugu tas-
sunga peqqugissi.« (Panini
taama taavaa ima ateqaralu-
artoq: Toquttanngaaq, tassa
taanna nuliartaara.)
Anaanaa aatsaat taama
oqariarmat piumatsappunga,
kisianni oqanngilanga.
Soorlumi oqareersunga, taa-
manikkut nuliarnissannik
suli eqqarsaateqalersiman-
ngilluinnarpunga. Allamim-
mi suliassaqarallarpunga,
naammassiniagassaqarallar-
punga, tamannalu allanit a-
kornuserneqaqqunngilara. I-
mami eqqarsanngitsigivu-
nga: Ukiut arlaqartut aatsaat
qaangiummata attorpara qi-
tornartaartillugulu.
(Ungaluuserlugu una nas-
suiaasiukkallarlara: Ammas-
saliup kirkebog-iani allassi-
mavoq Quppersimaan 1889-
imi inuusimasutut nulialu
1891-imi, naak tamanna
missilioqqussinerinnaagalu-
artoq, kisianni eqqoru-
nartoq. Nulialu ataatsikkut
kuisissimapput 1915-imi, ta-
amanikkullu aamma aappa-
riinnertik oqaluffimmi pillu-
aqquneqartillugu, katitinne-
qarlutik. Tamatumali sior-
natigulli qitornartaartalersi-
mapput, tassa siulleq 1911-
iusimasoq inuusimalluni.
Taannali kirkebog-imi allas-
simagaluarpoq 1910-mi i-
nuusimasoq, inunngortunulli
allanut naleqqiussineq ma-
lillugu kukkusaagunarluni.
Qitornartaarfitsilli (ukioq)
ukiunik arlaqartunik sioq-
qullugu (Quppersimaap o-
qarnara malillugu ukiunik
tallimanik) aappariilersima-
sunik taava piaartumik aap-
pariilersimapput, ullumimi
eqqarsariaaseq malillugu,
taamanili taama aappani-
aartarneq takornartaanngil-
luinnartoq. Tamatumalu
aamma matuminnga paasi-
tippaatigut: Taamani amer-
lanertigut qanoq ineriaar-
neqartigisarsimasoq).
'GEORG QUPPERSIMANN'
Tulliani sisamanngornermi
AG-rni nangissaaq
GRØNLANDS LANDSRET
TVANGSSALG
På begæring af Nuna Invest ApS u/konkurs v/kurator
Wilhelm Malling, Postboks 1046, 3900 Nuuk, afhol-
des tvangssalg over ejendommen B 976 af Nuuk ko-
ord. 424/319, beliggende Avannarliit 11, 3900 Nuuk.
Ejendommen er en beboelsesejendom med et samlet
areal på ca. 109 kvm.
Tvangssalg sker i overensstemmelse med reglerne i
bekendtgørelse nr. 201 af 3. maj 1978 om tvangssalg af
fast ejendom m.v.
Eventuelle interesseret opfordres til at fremkomme
med bud på køb af ejendommen. Kopi af de vedtagne
tvangssalgsvilkår og salgsopstilling kan rekvireres ved
adv.fa. Wilhelm Malling & Co, Aqqusinersuaq 27,
3900 Nuuk.
Registrerede som uregistrerede rettighedshavere op-
fordres til at gøre Deres rettigheder gældende ved
det endelige tvangssalg. Ukendte uregistrerede ret-
tigheder, der ikke er gjort gældende inden tvangssal-
get, fortabes.
Endeligt tvangsalg afholdes i Grønlands Landsret,
Tjalfesvej 1,3900 Nuuk. Skriftlige bud, der skal være
endeligt fastsat til et bestemt beløb, kan fremsendes
til adv.fa. Wilhelm Malling & Co.
Tvangssalget finder sted onsdag, den 14. december
1994 kl. 10.00.
På tvangssalget vil eventuelle skriftlige tilbud blive
fremlagt, og der vil for de mødende være mulighed
for mundtlige overbud.
Nuuk, den 30. november 1994
Landsdommeren i Grønland
Box 1040 • 3900 Nuuk
Tlf. 2 42 00 • Fax 2 39 75