Atuagagdliutit - 09.05.1995, Blaðsíða 19
Nr. 36 • 1995
19
i;
aj?'aj?'(/é;/a C/C
GRØNLANDSPOSTEN
Blev bidt af
HIV-positiv
Det sker, at man bider hinan-
den under elskov. Det er dej-
ligt; men kan man blive smit-
tet af HIV på den måde ? Man
kan jo ikke have hele krop-
pen dækket af et kondom!
J.P.
Jeg synes, at I skal fortsætte
med at bide, hvis det er lyk-
ken for jer. Der bides jo sjæl-
dent så dybt, at man læderer
blodkarrene, og det er forud-
sægningen for overførelse af
HIV.
Man læser jævnligt om
mennesker, f.eks. politibe-
tjente, der er blevet bidt af
HIV-positive. Der tages prø-
ver for at afgøre smitte, men
jeg har aldrig hørt, at det har
medført infektion.
Men forleden dag meddel-
tes fra USA, at en 90-årig
mand, der blev »bidt helt ind
til knoglen« af en HIV-posi-
tiv kvinde, som overfaldt
ham, selv er blevet positiv
for HIV-viruset.
Det menes at være verdens
første tilfælde af HIV-smitte
• gennem bid.
65-nik ukiulik
hormonisortoq
Ukiarpassuarni iisartakkat
Progynon-it iisartagarisima-
vakka. 65-nik ukioqarpunga
taakkualu hormon-innut (qi-
nersit aammat akuliussaat)
iluaqutikka unitsikkusukka-
luaqaakka; misilikkaangak-
kuli unnuakkut peqqaakkun-
naarlugu kiakkertarpunga.
Tamanna kingunipilutsit-
sinermik taaneqarsinnaaner-
luni? Taakkuninnga iisarta-
gaqarumajunnaarwnallunga
qanoq iliussaanga, ilukkum-
mi aaqalersitsisarmata al-
laat? Arnat kisimik kiakker-
tarneramik E.H.
Arnarpassuit taamaalisarput.
Aamma qaqutikkut angutit
taamatut kingunerlutitsisar-
tut naluneqanngilaq; taman-
nali ernumanermit pissute-
qarpoq hormon-inik amigaa-
teqarnermit pissuteqarani.
Iisartakkat taakkua unitsi-
villugit unitsikkukkit taava
unnuakkut kiakkertarnitit u-
nikkiartuaarnissaat periarfis-
saqarluarpoq. Imaaratarsin-
naavoq timit iisartakkanut
taakkununnga sungiussiin-
narsimasoq, taamaammat
pissutsinut nutaanut naleq-
qussarnissannut periarfissa-
qatariaqarputit.
Arnalli ataasikkaat, hor-
mon-inut iluaqutinik iisarta-
gaqarsimanngisaannaraluar-
lutik, utoqqalereeraluaqalu-
tik unnuakkut kiakkertarnitik
ingerlatiinnarsinnaasarpaat.
Kiakkertarnernut akiuus-
sutissanik iisartakkanik hor-
mon-inut iluaqutitut ittuun-
ngitsunik peqarpoq. Taakkua
Catapresan-inik taaneqartar-
put, niaqorloruloortartunulli
(migræne) eqqarsaataapput.
Qaangiiniarnermi immaqa
taakkua misilinneqartuuppa-
ta iluaqutaassagaluartut.
65-årig på hormoner
Jeg har taget Progynon tab-
letter i mange år. Jeg er 65
år og ville gerne holde op
med dette hormontilskud;
men så snart jeg prøver, får
jeg voldsomme hede- og sve-
deture om natten.
Er det en slags abstinens-
symptomer? Hvad kan jeg
gøre for at komme ud af hor-
monbehandlingen, som jo
kan give mig blødninger fra
N
U
U
P
K
O
M
M
U
N
E
A
Nuup Kommunea pissarsiorpoq
Immikkoortoqarfimmi
PISORTAMIK
Angerlarsimaffimmi ikiorsiisarfimmut
Angerlarsimaffimmi ikiorsiisar-
fimmi immikkoortoqarfimmi
pisortatut atorfik 1. juni 1995
isumaqatigiissuteqarnikkulluun-
niit sulilersussamik inuttassarsior-
neqarpoq.
Immikkoortoqarfik sulisoqarpoq
angerlarsimaffimmi ikiorsiisarfim-
mi pisortamik, immikkoortoqar-
fimmi pisortanik marlunnik aam-
malu utoqqarnik isumaginniffik
allanngortiterneqaleruttortoq, i-
laatigut Utoqqaat Illuanni sulisu-
nut ataatsimuulernissaq sulissuti-
gineqarluni.
Immikkoortoqarfimmi pisortap
ilaatigut suliassarai:
- angerlarsimaffimmi ikiortit suli-
aasa tulleriissaarnissaat, aaqqis-
suunnissaat piareersarnissaallu
atuisartut immikkoortoqarfim-
milu pisortap aappaa qanimut
suleqatigalugit
- pisariaqartumik paarsineq isu-
maginninnerlu atuisartup pisari-
aqartitai aallaavigalugit aam-
malu ataasiakkaat piginnaasaat
aallaavigalugit
- angerlarsimaffimmi ikiortit ilin-
niartissallugit najoqqutassiussal-
lugillu, ilisimasaat aammalu
inuttut ineriartornerat sungiusar-
niarlugit
- angerlarsimaffimmi ikiortinik
kursusertitsisinnaanerit
- allaffissornikkut suliassat
Naatsorsuutigaarput:
- inunnik isumaginninnermi pe-
rorsaasutut allatulluunniit
naleqquttumik ilinniagaqarsima-
nissat
- marluinnik oqaaseqartuunissat
- suleqatikkuminartuunissat
- arajutsisaatsuunissat namminer-
sortuunissallu
- allanngortiternernik sulerusus-
suseqarnissat
- utoqqarnik sullissinissamut
soqutiginninnissat piumas-
suseqarnissallu
- qiimasuunissat piumassuseqarlu-
artuunissallu
- kørekorteqarneq iluaqutaassaaq
Atorfinitsitaaneq pissaaq Kalaallit
Nunaanni Naalakkersuisut aam-
ma Sulisunik Siulersuisut Kattuffi-
ata S.S.K.-p akornanni isumaqati-
giissut naapertorlugu.
Atorfimmut atasumik inissaqartit-
sisoqarsinnaavoq maleruagassat
qaqugumulluunniit atuuttut malil-
lugit ineqarnermut, siumut akili-
ummut il.il. akiliiffigineqartartus-
samik. Inissiamilli tunineqarnis-
samut sivisuumik utaqqinissaq
naatsorsuutigineqassaaq kommu-
nimi inissaaleqineq pissutigalugu.
Atorfininnermut atasumik anga-
latitsisoqassappat pequttallu
assartorneqarlutik tamanna pis-
saaq isumaqatigiissutini malerua-
gassat atuuttut naapertorlugit.
Atorfik pillugu erseqqinnerusu-
mik paasiniaasoqarsinnaavoq
immikkoortoqarfimmi pisortamut
Pia Johnsen-imut tlf. 2 33 77 lokal
354-imut, imaluunniit immikkoor-
toqarfimmi pisortamut Hendrine
Høegh-imut lokal 211-mut saaffi-
ginnilluni.
Qinnuteqaat inuttassarsiukkap
normuanik 24/95-imik ilisarnaa-
serlugu ilinniagaqarsimanermut
siusinnerusukkullu suliffigisima-
sanik paasissutissartalik oqaase-
qaataasinnaasunillu imalik Akis-
sarsialerinermut Sulisoqarnermul-
lu immikkoortoqarfimmut anngu-
tereersimassaaq kingusinnerpaa-
mik 19. maj 1995.
Nuup Kommunea
Akissarsialerinermut
Sulisoqarnermullu
immikkoortoqarfik
Postbox 1005, 3900 Nuuk
skeden? Er det kun damer,
der får hedeture? E.H.
Kvinder forfordelt på mange
punkter, også på dette. Man
kan dog en sjælden gang
komme ud for mænd med
lignende symptomer; men de
skyldes nervøsitet og ikke
hormonmangel.
Der er en god chance for,
at Deres anfald vil aftage
efterhånden, hvis De én gang
for alle holder op med hor-
monerne. Man kan godt tæn-
ke sig, at kroppen har vænnet
sig til hormontilskuddet, så
den skal have tid til at tilpas-
se sig den nye tilstand.
Men enkelte kvinder kan
fortsætte med at have hede-
ture højt op i alderen, selv
om de aldrig har fået hormo-
nbehandling.
Der findes et enkelt ikke-
hormonmiddel, som kan
hjælpe mod hedeture. Det
hedder Catapresan og er
ellers beregnet til migræne.
Det var måske værd at prøve
i en overgangsperiode.
Nakorsat
kukkunerat
Allaaserisavit ilaanni oqaa-
tigaat siutip ataani qinersik
nuffiortoq pilakkuminaat-
tartoq, kiinnamummi sianiut
tassuunaqquuttuummat.
Ukiut pingasut matuma
siornatigut qinersinniit mi-
sissugassamik peersisoqar-
poq, kisiannili sianiut taanna
kipineqarmat kiinnama ilaa
nukillaarpoq.
Kiinnama affaata nukil-
laaqqanera assut nuanniip-
poq. Nakorsaq aperigalua-
rakku sooq misissugassami-
nik peersisimanersoq akiu-
manngilaanga. Qanoq ilius-
saanga? Qapasak.
Taamatut pilaaneq immikkut
ilisimasalinnit ingerlattaria-
qarpoq. Sianiut pineqartoq
kipisoorneqassagaluaruni er-
ngerluni mersuunneqartus-
saavoq allamilluunniit ikkus-
sisoqartussaalluni.
Annilaangatigaarali ikior-
serneqassaguit piffissaq sivi-
suallaaq uninngatinneqarsi-
massammat. Immaqali uni-
versitet-it arlaata napparsi-
maviani ajoqutivit ilorraalla-
atigisinnaasaanik ikiorser-
neqarsinnaavutit.
Uanga nammineerlunga
taamatut pilaasareersima-
vunga, malitassatullu aala-
jangiussimavarput ameq put-
uinnarlugu misissugassamik
peersisoqartassanngitsoq.
Tamanna suliaritittup sinit-
sinneratigut aatsaat ingerlan-
neqartartussaavoq, amerlu
pilallugu ammarsinnarlugu
aatsaat sianiut pineqartoq isi-
gitillugu pilaasoqartussaallu-
ni, taamaalillunilu ajoqusii-
nissaq pinngitsoortinneqar-
tarpoq.
0 - i AG er der også
SMÅ ANNQNCEF
Perorsaanermik llinniarfik llulissaniittoq
ilinniartitsisussarsiorpoq
llinniarfissuaq Avannaani Perorsaanermik llinniarfimmi sulisussanik 1-2-nik ilin-
niartitsisussarsiorpoq 1. aggusti 1995-imi sulilersussanik.
Ilinniarfittaami aallaqqaataaniilli peqataanissannut kajumikkuit nukissaqaruillu
taava periarfissaq maanna atoruk. Sulisut allat peqatigalugit ilinniarfik suliffillu
ineriartortoq kajungernartorlu pilersitseqataaffigiuk.
Ilinniartitsisut kulturimut attuumassuteqartunik sammisassallit pissarsiariniar-
neqarput (nipilersorneq, isiginnaartitsineq, sannavik aammalu tusagassiuiner-
mut tunngasut) aammalu atuagarsornermi (pædagogik, psykologi, social-
pædagogik, inunnik isumaginninnermi fagit). Kissaatiginassaaq ilinniartitsisup
aappaa nipilersornermi ingerlatsisuusinnaanermi pikkorissuussasoq, kisiannili
faginik assigiinngitsunik ilisimasaqarnissaq ammaffigaarput.
Ilinniagaqarsimanissaq piumasarinngilarput, takorloorparpulli perorsaanermi
tunngaviusumik ilinniagaqarsimanissaq imaluunniit allamik assingusumik ilin-
niagaqarsimanissaq pikkorissarsimanermik assigisaanilluunniit tapertaqartillu-
gu aamma inersimasunik ilinniartitsinermik misilittagaqarnissaq aammalu ullu-
unerani imaluunniit ulloq unnuarlu isumaginninnermi suliffeqarfimmit misilitta-
gaqarnissaq.
Piumasaavoq assigiinngitsunik sammivilinnik ilinniartitsinermi peqataanissat,
qulequtaqarluni (projekteqarluni) aaqqissuussat, pikkorissartitsinerit aammalu
faginik ilinniartitsinerit taarsigiiaartumik ingerlanneqartartussaammata.
Periarfissaqassaaq ilinniartitsisussaanermik pisussaaffivit ilaa inunnik isuma-
ginninnermi perorsaasunik pikkorissartitsinernik aammalu taakkua ilinniaqqin-
nerannik imaqartissallugu. Pikkorissartitsinerit taakkua ilarpassui sinerissami
siamasissumik pisassapput.
Ilinniartut aalajangiisarnerni peqataatinneqarnissaat uagutsinnut pingaarut-
eqarmat piareersimaffigissavat suleqatigiit demokrati naapertorlugu sulisussat
peqataaffigissallugit, tassani ataatsimiititaliat siunnersuisussallu sulinissaat
aamma pineqarluni.
Marlunnik oqaasillit piumaneruavut.
Atorfinitsinneqarneq Namminersornerullutik Oqartussat ataanni Namminersor-
nerullutik Kommuninilu atorfillit pillugit inatsisartut inatsisaat nr.5 14.maj 1990-
imeersoq naapertorlugu pissaaq.
Atorfik atorfilittut suliffiuvoq akissaateqarfimmi 18/26-miilluni ilinniartitsisutut
tapisiaq 6.970 kr.-ulluni (1 .april 91) immikkullu tapisiaq 6.970 kr.-usoq (1 .april
91).
Akissarsiatigut atorfinitsinneqarnikkut atugassat, tassani ilanngunneqarlutik
pigisat assartorneqarnissaat akiliunneqarlunilu angalasinnaatitaaneq Kalaallit
Nunaanni Naalakkersuisut aammalu Nunatsinni Atorfillit Kattuffissuata akorn-
anni isumaqatigiissutit naapertorlugit pissapput. Inissaqartitsisoqarsinnaavoq
Kalaallit Nunaanni atorfilinnut maleruagassat atuuttut malillugit akilersorneqar-
tussamik.
Atorfik pillugu annerusumik paasiniaasoqarsinnaavoq llinniarfiup aqutsisuanut
Ejner Andreassenimut telefon 009 299 2 11 91-imut saaffiginnilluni.
Qinnuteqaat allagaq allagartat attuumassutillit ilanngullugit kingusinnerpaamik
1. juni 1995 uagutsinnut annguttussaq Namminersornerullutik Oqartussanut
nassiunneqassaaq uunga nassiullugu:
llinniarfissuaq, Grønlands Seminarium, postbox 1026, 3900 Nuuk, naluna-
aqutserlugu Perorsaanermik llinniarfik. Telefon: 2 11 91, telefax: 2 20 99
Inunnik isumaginninnermi perorsaasunik aammalu STI-inunnik isumaginninnermi ikiortinik ilinniarnerit
Nuummit llulissanut aggustip aallaqqaataanit 1995-imi nuunneqarpata ilinniarnerni taakkunani Perorsaa-
nermik llinniarfik ilinniartitsisussaavoq. Pikkorissartitsinerit aamma ingerianneqartassapput siunertaralugu
inunnik isumaginninnermi suliffeqarfinni perorsaasut ilinniaqqinnissaat. Kiisalu ilinniarfik peqataassaaq
Kalaallit Nunaanni perorsaanikkut ineriartortitsilluni sulinermi isumassarsivittut aammalu aallarnisartitsivittut.
llinniarfik inivikkuni ilinniartoqassaaq 100-nik 18-20-nillu sulisoqassalluni.