Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 02.01.1783, Síða 109

O. O. Itm átawfíí'ar.
207
er ófatt. at 1) írepr ©tióm (*) óerlitja
ó, at álí ueiíit} á ©unnmceri fcœbi t fió og í ám,
og einfunt feiápt ittnan fiaröð. 2) 5Sitna fát.
*j£ggertog23iarni (**) oafalattfí, at oorri fóftrs
jorövt fe eingu tniör farit, at fsví íeitt, fem ála*
flobunum viDoífr, ein« oel í ftó fetn á íanöi;
og eigt get eg refit mtg ftáífann úr oitni um, at
Jjefjtt i fanttleifa fe foa varit, ^ott eigi oer&i foa
opt oart »iö ál á ^lanöi, fettt oiö annann fif¥;
af $vi at állinn cr najta Dttlinn, og liggr fprir
fá fof eigt áoallt i augum uppi. (Én f>ar er $ó
ftcajt á at leita, fent fi)Iar og forrœDi eru fprir, er
oera munDu noctur í Slo'a, og í öorgar*
jiröt, i 4>únapatne*fí)fíu, i©fagaflröí, og
jafnoel í SliöteÖaloþecaDí, cigi at rœDa ttm
áDra fiaDi. SinsJ lifa er ftórintt ÓúfiaDr áíftntt,
fem fprr et fagt. (£tt náttúrufart ftanð er foo
iftáttat, at §ann er eintt meD ^inttm gráDugttjtu
ftfíutn, og etr (joarttoeggia poDDur, orma,
fraóóa, og morfit fiot, ítern murtttr, grað*
ratttr, jurtir, og annat pefj fpnð. J£>ann fer
jafnoeí ffunDum úr fplfnum finum, fcáeroote
oiDri gánga, á lanD upp, í fáDlonD manna £er
um lonD, cinfum fau, er óattnir og (joeiti
papa i, tií at fnapa fer nocfut af |>efjfonar níj*
ncemi, og 6er pá foa oiD mergttm ftnnurn, at f>ann
oéiDi} i táífnmim, er fprir fwnn eru lagDar.
3 fama máta oertr £at fconuttt at fcana, ef
mieg
C) Um ©unttnuen I. iParí. 5. íiap. ipag. 265.
{**) 3 Keiful'óf ttm 3él«nö. i)Jag. 594,