Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 02.01.1783, Síða 110

ao8 Ö. O. Um «tööei&ar.
nttcfl pornar ár, met>an ttann er á jjefjari weg«
ferDarsreifu. Dícefr fegia mennáíl fe ár feíagi
annara ft|¥a, og megu fjoí oaííba flor eba faur*
inM jjau, fem wit) ftann lo&a, ftellDr enn annat
nátnirttfar £anö, en fjejjoegna fttr fcann og poí
mtbr frjrtr áráfum annars ftfTPafpno. állintt
fccrij foergi ár áttfegum ftnttm unt baga; o$
etnð Itggr áíafpnit' iöuliga *>it> áotninn í fió,
ftángat til ftlí)na tefr, og t>ebr eigiuppi, nenta
{ fólfíins £ita og logni, ebr fá ffruggur gánga;
af boeriu aubfcett er, at Jpótt fen og fí)fi petli af
álunt, oerbr pó eigi auboellbliga oart oib fá.
§» 3*
fþcer álategunbir, fem mótmcetiðlaufl ftnm
ajá3slaní>‘/ «u eigi fieiri enn tocer: i) <íll,
Ianðáll, ebr biartáU, og 2) þafáU. Jjpeprt
f>efir eg at fonnu mergum jtttnum um bt'0d:ál,
er abrir f>rt|Icení)tng (jeita; en (joert fcann fe
ti(, ebr fjeart fieílffar fagnir fett á nocfrum ref«»
urn bpgbar, er mer ógiorla funnigt. Slímáginn
ftenbr á poí, at (jrocfáílinn fe foa ncemr, at (iann
bríngoefi ftg um fótleggi °8 fíeri íegg*
inn í funbr á augnaóragbi, en oinni eingann
flpaba brpffu peirri, er allbrei fiefir oib (jefi fengs
i$; ófpioíiut met) fegia mettn og tnegi at ófefiu
tafa brecfáíinn berum bonbttm. eigi at nefna
meira af $efjf>áttar fcegóma.
§• 4*
?íf>raranbi ©eibióreííur, fem (jafbar ern
eib ál, p'<\ oita allir, at áUinn er pealr og aptr«
fíeppt