Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 02.01.1783, Síða 111

O. O. Um ála»ci&ar.
209
flcppr frá qotunni; rerlir fprtr mer<ium
flarf fttt at fwnöofFolum, er at áíaoetöum gánga
meD berttm (jpnöum. £n fprfl mí eg jjat telta,
at á 'KattöafanC'i \ tCálEnaftrOi uefír er tíöfut
ítlaoeiöi á ftann £átt, at mentt tafa jtanng eba
fttaEa nteo fmtO eöa Itcln tteOan á, fem
ofattutO flaungiitö ecroöinn ffyti, og refa
ftann fv>a fniör at botni; fcílr j>á glceta fTPprftnð
í ftáallör álnum, en £etta agn nerbr þonum at
tálfttoru, J>oí meöan ^atin er at eta af jítjrinu,
oefr bann ftg upp umfroerftð fiattngina, fá ntentt
fíppa fjentti upp. 2) SJeiöij áíí í álaljylEttim
(9íiifer,^ti66er)6ctöií!£5anmerfuog fRoregt, og
oföar annatfiaöar átlenötð oiö ftáfarfíbu. (£tt
pejn ^plfi eru at logttn og flcerb fem Drpcfiar*
qoartel, meö frínglöttu opi á bábum enöum;
fmí)gr álltmt jjar inn um ttatttr, er (tplfin liggia
á ntarar6otni oiö frafa, og upp pfir Du6I meb
niörfloöu; ár £efju rámi ncrr áílinn eigi át*
gaungu fprr enn til er fomit, £oíat umípoerftS
jjoert opit at imtanoeröu eru fefiar íaunfpelfur
af oiöium, er ncejt um foí ná faman á enöunttm,
eins fem til jípllöi rnpnöa á lajrafifina fpeífum.
•ftplfin megu gifín gier, fem farfa, af tágum,
foa at ftór nái um at renna. ^>ióööerj¥ir fetia
inn t pefji áía^plfi, áör £au cru litla
flejTu meö qoifaftífri í, og náqocemliga oejrta
fprir munnattn, og ^pftt: jjeim oeiöin 6etc
oiöláta. Sine fer og, feu íifanbi maöfar í
flojTu, eittð umbánir, fem ná oar tínt unt qoifa*
fitfrit, látniriála^plfin, áör £ait eru logö, og
0 fcetta