Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 01.01.1790, Síða 17

S. P. j’eleiisB ©iúft>óma n0fn. 17
6ri6fíanna ot? ácfenr mióífumbarnar, er £iítt
ftaíban at mifíu marfi, fplgi ecfi annat meb;
ftá frentr fíimlutt.
Sfíiflíngafoít, Utifltiigac (febris morbillofa),
er tftfláttar fótt joiplíf óóítt fprff i ffab, ett
grefr fó ei fettt f)ún; nafnit er tefít frá iöon'
ttnt, og ftúfbótttr fá er pfrit rát á Sölnnbi,
weit eg ei fpr oera ttm (wnn getit etttt ár 1644,
£á útíettjfir fœrbtt ípann inn, fem annat fíeira,
á (£t)tav6acifa *).
^iff^níitgaver ^it fama og offtónir; ftá auðn*
oetfi.
SDíóbttvftg (byfteroptofis), (jeitir fá mccbrit
fígr nibr i móburfíeibina, ebr út af fccbingar-
flabnum, er opt fíébr £á ógcctiliga er farit
meb fonur i ebr at ttó affiabinni fœbtng.
SDíóbttvj^fÍ (hyfteria) er einn af enum algéng=
ufítt-qocnftúfbómum á^olattbi, ebr at tnittnfla
fofti orfof ótttna flefiu; eingu at fíbr er 6ons
um fvo oarit, at n«r foi er ómoguligt at
li)fa bottttm greiniliga í fluttu máíi, ÍHocfrir
ftafa látit á fér óopva, at §ann oceri fiat fatna
$iá qoenfólfi fetn hypochondriafis cr (>iá falft
menttum, nefttiligaat mefiu leiti innbtvltng*
aatetft, ett £oí fer ftcerri; rímiíigri cr géta
jjinna, er meina at oftniEíl oiDEvœnint
nóöaÉecftftne (hyperæfthefia fibræ), fó orfof
Jel. 4. fl.. Siel-U. 10.». 3? t*1
f
•; @iá 2ímtá(« #. á eFatbeá Tom. II. P. 268