Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 01.01.1790, Síða 28

28 P. SiúEfcóma n-^fit.
inn, ctr ftq út, og fFctör frá einum flctb til
onttarð. 5þat cr jjsíenömgar fatía rcfonit,
fémr fern optajt t fíngttrnar , íceötj í ttegíuc
fram 03 wcrör fiar at nagfrettt, en afít er f»it
fama fioar 6amt féntr ttm ítfamann, og í
tiííiti eöftftnð cr ffríncjormr, rtfítíl, ref«
ormr og faítorntr, eitt og §it fama at nitni
ftinna t)ngftu í«fna.
fftetöfccrt fá fcrrt.
9íetf ftá fmmt.
Díénan (rcmiffio f. decrementum morbi) er
anttatfwert 6it farna og öá, elíegar £egat t?eif=
(eifinn fer at batna.
Sfviba (rremor, beriberi) er fFiáífti annatfjoert
aííð froppftnð cör einfioftt íima; fertfagi er
ftofuöit fjenni unöir orpit, -opta^t er fpán aför?
öómð ttífelíi, en niö 6er, at miöalöra menn
fá fjana einnig af bmfttm órfefum, (janbs
ffiálfti, fotafFiálfti og f. fc. eru tegunöir
(jennar.
fKibbarabarn ftá Doggríá.
SKtgr (carochus', bcitir fwar fem fjeílj ablnoöoar
lifamanð ueröa fro fiiröir og fíríöir, at ei
má fnt minnjta fjrcera limina, fplgir ftáföótm
inum eingi uerfr, ctt oara fantt ftann nocfrar
nifur, erfjannícett niö mcenufótt, og, fem
<■ 6e.r fer, ftaíö f¥én. @ra. ObÖr faílar oeif;
leifann eörtt nafni fjúliur.
SKifpa (íiíTura, rhagas), uitu aííir fwat er.
©prúnga og rifpa eru ncerfium £it fatna,
fá