Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 01.01.1790, Síða 80

80 ©oct. ^ítfc^íngð <ígtip
jjoert túíia á eittffoab táöaj, cí?a tíetia jtáíf jtg
»i& áráfunt, en met) fratnm {eppunum gefa £au
jíiceí) fjegg, gttpa til met> fseint, og fitfia ef fau
megna.
©iatnan fípfta peir mórauDtt íStrnir uppí
fíógat eifut, og fœfia ntieg eptir oiUi bíflugum,
fafit fntnángjtttö , fmar af bcic , áfatnt met>
fioti og oit>ar atöinutn , f)afa fítt oitmrocern
3 noríiur ^aftntt fínnaj fíárir fujttabirnir, og er
ganglimum jieirra og fjremntum miog fvo fjceít,
fprir férligra fmecfgiceba fafir. ÍRptfamt er fíot
peirra og felibttr, eg ntá f>ann brúfa f>oert fem
Pilí i fata fotiur, ábreibur, bijnttr, f)anbfBóf,
fcáfut, eba til annaro ef will v).
e) tTíoIt)i?0rput: £afa framlappir flatae
at frantanoerbtt, og lagabat fent fTóbtur; ett á
apturílepputn |afa fscer fcela. ?Öieb framtttúeppí
um ftnutn og frantm tttióa tr'pni, oeitir peim puí
ftccgra at róta upp jerb, og ntfla í tttolbinni,
til at íenta upp regnorma, fem at tnifltt gagni
fémur og fttlítt bcetir fat graðnám, og farbar
ufla, er pcer af ftab foma. $3elgir $eirra gefa
^it
v) 35<rt>i á pólína lattbi, og Peffur t Cana&a,
eiu 23tarn«-ö§r fosvt, (Icetvi á eott, enu pan
bin mórauDu, lifa fau »iö ittauva, og faröar
alDitti.