Margvíslegt Gaman og alvara - 01.01.1798, Síða 67

«7
{joerjat: ew>ofa (fépnur og opt fprirpinnuíaufl
alDraD qoennfólf, en man |jó unDir einé ti(, aD
fólfðfjelDi \)h á íanDí (>eftr nó f egar náD apt»
ur fefarat alDar mcOallaat; Jtá gítur ^)erra
^ PrúDentms befl álpftaD fjálfur, f)v>erfu oanD*
Ieqa nú fé oíDa íifaD eptir ^óngeíbréfunum um
Jíaufamenn, Ijoerfu lángaiitt alDttc og frapt
ttí) jafnoel befíu leg egi ()já ofé, Dœmt um or*
fafírnat fac tií, og lofftuó: til fjeere þefllt
I0g féu nó framac alIoíDa 6 JelanDt? unD*
öriegafí er, aD Ijoerfu tnifiD, fcnt feit lanDiD
ótfjóganDi (aufamenn fónafí aD tttega áoinna
nteD bralli fínu, práttgi, D'prri ointtuíleigu, jtffi#
öbla og engutn tilfojfnaDi til neiiió, nenta cg;n
uppljelDié, ec pó, fent meD íllantt leif berjifí í
becfttm fpric flcftutn jafnoel í góDunt á.um,
og fottti eitt óár eDa fíeirt, flatiDa jjeir jafn#
bœtt eDrum fjóbúDaíinentium ; ellegar, nirjíi fá»
'eiitir einboerju faman uttt itocfuc ár, gjeric
pDjuIepfi, fjálfr.œDi og ómettnjTa ^aD narfeUDt
atíD aD oerfuttt feínna meir, aD Jjcir 6 einu
eDa toeimur árum foalla eliu ót í óbóft og
Drpcfjuffap, fem tnecg líDín dc Dróu fatttan;
lenDa jjeit foo lofftnð fnauDic af fé og I)eicri,
eit f)laDttic oanoirDu, oefccíDóm og eroeft á fprr#
téDum oecgángi, eíiegar á foeitunum, fem feiu*
öjl allt emé í)ljóta aD forforga jjá, fent b'pngjla
ómaga, og bma, er aíiann ftnn alDur unnu
lanDt og foeítum ttieD tvó og DpgD, \ oijfum eg
PiD bó, oóru bpgDa floD og fómi, gjerDu ^óngi,
S 2 fjkeilt,