Margvíslegt Gaman og alvara - 01.01.1798, Blaðsíða 82

$0íeífr<wattit 2\abenec til toitnié og t’áí>$. íonifj*
liment, fegit í)anit/ ec eitt af peím otDuni/
fem allé ecfeí’t pljDa. 210 gi0ra einum Comp*
lirnent/ er pugfunatlauS í)teífitig etnð ttfam*
ané pattí eOut og bepgfng f)tpggjarinð og
fpatf meD eDtum fcetinum, í fjoovju ffenfemt
cg eilji ega fjalDnaft f)lut. 310 gjoraíotnp*
liment d móti, et peféoegna í álftt ftDfemO
aD fi)na pinum, aD maDut alft einö góti bepat
Í)tpct9 finn og l)inn, 6tt pefe aD pugfa nocf*
uD 6 meDan. 2íf bugDunní má táDa, boevfu
gefttgir, eelffceDDit eDa tífit peit etu, fem ftntt*
<tft/ og pá et ncetrí poí taíiD allt gagniD, fettt
■<t aD peföf)áttat Compíimentum. 5>eiitnga*
laué og tlla báittiv maDut fceC aíDtet buftaö
ftg nógu Djápt, ^eerfu oitut eDa DUglegut/
fem pantv annavð et, pof tírajlur adra oerD*
ut bann pó; en fá auDugi, fteet’rt ©rottínn
einfanlcgafl |Tóp tif aD eta og Duócfa 6 rneDan
bannotfar, bann parf ecfórt annaD entv qoifu
DálttíD eerunum mcrti bann f)ínum,
(£g biö auOmjúfíegafl aO beiffa og
beriöþer fjœra qee&ju mtna, et meDal peirta
ecfóvt pbDanDi talébátta, meD beotjum allé
ecfírt ev jafnaDarlegaft mctnt, og peitta efni
pefé eegna ecfótt. 2íuömjúflega biö eg þéc
gjoriö yöur bcímaTomtmt og brúfíöenga bct*
rerfíu, »iö erum offunnugir til þefo, ntunDí
ecfi fjcettí meiningu ótíeggjafl panninn: „pó oiö
„ feum IttiD eiít funnugtt, pi;fir niétfamtlíf*