Margvíslegt Gaman og alvara - 01.01.1798, Page 95

9S
gjœtti fín, fag&i f)ann tií -£)ettuganð, aö fjanti
toílDi efc« l)ana, ef ef)an6 *&átip uiíDi álfta
J»aD, fem ftaDabcetuc fpric f>ana; ^ertugíun
fi)nDífl ánœgDur ineD fetta fear, o« jfóD {tat
■ f)já, meDan fau 'ftrajt e6ru famaneigD; {jeg*
ar {>aD ear báio fagDi f)«nn ti( Kbbnfaulte:
ná l)eftc fó foo fem {ioíngaDur af rnínum
mt)tiDuðleifa gjort foo mifíD; en eg er ctfí oifS
um aD P fjéreptí; farir reí meD fyana, nema
unDírffriftr gjafa»brtf til f)enuar upp& aHt
^itt gðtð. eptir J>inn Dag. ^ertuginn par og
pttni til fefé, aD fetta oar ffrar gjort. íþeg#
ar nó boorttocggja jpetta oar fféD, fnéri ^)er»
tuginn fér til ©öpfrictt og mœlti: ttá ber tníc
aD íjaga foo ollu aD {iá megir röfamfega tíjóta
al!6 fiefá, fent tnaDur f)inn pefir nft foo rífug>
lega ffenft {rér, og unDír eíno bauD batrn aö
afíífa ^ímfauít.
5- Sónáfoii.
18. Jnfk og
íaqib ct’ í .pce&anbí t)dga tiú.
j. ^íbatano elfBa Ena
€>fe fú ec Cénnöt fycft,
£o0tnig Itfígtrug íci
fiictu tcé fœc gjociff,
Cií aö fcamfeíja’ cí fjol
5j0c oort, eö fjcecfta fynofo
(DotfTci Dc0fn í ö»0l,
3Ðtcffíu fó fcertc ofo, ð fyfay