Margvíslegt Gaman og alvara - 01.01.1798, Side 163

163
fölöa og qúemiíþempuf oera foo náttódega
og fnotuct loguö fot, fetit laglega prt)Da mcgt
oort goennfólf; peflic fínna beiinupíega, fem
ei opinbei’Iega játa fjejfa fatnaDar Ijótleifa, ec
foo flórum afjct’O'mir jafuoel bcer DáfdDuftu
fonur og jtálfur; tjoorfu ótilf)(í)Dilegt fé aD fela
oIDángié |>aD pri)Dilegajta eittl)oaD á qoenu#
legu í>ofDi, neftní. t)óriD intian t jlifil* og aln*
at*jitaungum léreptð, fem tegjaft eínO og I)orn
eDa fpaDar, upp af íjefDinu, fráleitt ellutn
{tjóDutn, nema ef tclja jlal þaD foipaDaffa, eDa
Pafntng tCyrlrja utiDir feirra túrbaita; I)paD
töuömunöuf beitinn öergþótrefon utit fa!D«
ana qoaD, cr alfunnugt, og bcftr margur Ijaft
bfannara prfié«efni; |egar nó f)ét eiD bœtiff,
aD fíátar DúDa atiDlit qoenna át, í)plja alit
enniD á ffeim, fem neDarlega bínDa, eDa og
ntinöa ár fot ^oafTann fn14)i)rnfng, fbníjt
fem anDlitfinö oeglegajta ffepun oerDi far oiD
unDra oanjlepuD, ecft aD nefna fjattn íjeilfu*
fpillir, fem IjarDar repríngat unt f>efuD og fefá
of fjeiti og ójlpnfamlegi átbánfngur, oirDift,
eptir allra lœfnata reglum, aD orfafa og, tneD
Jtoí aD (eiDa tnegnié blóD aD f>efDi og fieila,
unDir einð otfafaI)ofuD«oeifi, brjóft»oeifi, gófna*
DepfD, fjángfinni/ Doftnleifa, og tttargt annat>
fllt, ecfi ftjt fegar I)ét ofanft fetjjt 4ta ti( 8
rDía. bettur, fem meD filfjum reirir í)efttD og
i)álí einé jfift, og Jió fpelfur |l«Du oiD.
§ z
Utn