Margvíslegt Gaman og alvara - 01.01.1818, Blaðsíða 8

gjtera m«ft fína éttaíego í $á gaf ífejfíH
iHií'li S5iff'upáfioljjeffutn tnnb f»o raiFiB ál?aUan&tf.
«b fjann gat nú mcö fntöé|cr fontií) fjpí fram, «s
ffipnnir ^lerfa og CKunfa ^jcr, fcm unbir ^nnit
|>jÓnu&u, fcngu ccFi dunniö. SSiffupar jjcféir, fcm
Icngi fjsföu, «f Ijjátrúarfulíri fridni, ucriö faHaöir
pófav (geöur), fparuöu eörum framar cngar m'g*
ujclar til aö aufa og útbrciöa udöi útt tira alía
gfaröurálfuna, jfipnöuJf cjfnrum og Soiuíngum £aS,
fcnt Jpefm leitft; (jetir, fprir litlar fafir, fiattöa
ffnpnr og 6annf<rröu jiá, fcnt tcittu fappi,i>gfcttu
fvn raiöum. 2í(it fctta gjarön ficir í jtrifiá Hafni,
Irrrá fpniícgir g«II m e f ttt g i r ipeir jjóftnfi octa.
gjcmt unöirfátar fttlgífamir fcitti gurjluiti, cr fiofött
fafir uíö if'áfa, »ar Iýft 6anni pftv |>cim, og citgítm
Sílerfnr tnátti |á öprfafl aö fjptja I;cígnr tíöir í
3p»í lattöi, fcm Bmnlófi uar. Slcrfar, fcm írúlcga
irogú ^áfans fan.ni móti áfonúngúm, átfu toiffa
iitntcftamcffu 95i|Tup6ftóIa í fínu lattöi og annatm
fóttta, c.r ipáfar útöýttu uilöarmannttm fíttúm, cn
alftýöa »lí, fem liföi f mcfnt panjjecFíngtt, jfalf og
titraöi ftjrir ijJífaitna óttalcga ralöi-
gin« og tcffava '3§jfapa ofmefnaönr »ar tk
Ijóft, eitté oar ficirra fjcgirni framúrFepraiiöi. Unöir
margoíálcgu pjtrffuni tófft fscittt aö ttá cgtnn mafta
imötr ftg, cöa firfjmn, og famanövaga ógrpnnf fja'r.
Sogöóf fjeföu ifcir gcftö friftninni, örarí marat jjaö
rmr öanttaö, fcm Icpftícgí er, cn oiö pcirflallf par
famt piöqoaöiö ; aö Foftttr jfpföi pcra aö fá ýiíf og.
$cfta mcö S3tf?upé eöa ípa'fg fcpfi, og fiefön #eir