Margvíslegt Gaman og alvara - 01.01.1818, Blaðsíða 13

tn farDónt ívctm&ar mcö elíu, fctit í'íeim m, s§
fTal cinn SiMforíngi, fcm aCfpur&ur »av. fmevt ecfi
Ætíi ab fjlífa oiffunt tDvguin Dcgnn trúaíra, fcm fmE
fphnu ab túa? Ijafa f»araít: ab ccfi Dœri fab t-á&a
lent, ef einfjoorr fpníti aí> fomaft uttban af Dílíti'
íttennunnm, cn Sbrottinn pedrti fína.
5t 14&U $(lb l'Égabí 3óí)ann Dicí'ilef, Fchnarí
•£>áffófané. í (Drfort á (Engtnn&i, aí> ftnna ab ftD<
um £Icrfa og ýiitfunt spáfaoiííum, fttcri ftatw og á
ehffa túngu Hýc Ceflamentintt. gcfi tóffi $páf<*
<tb fhrifonta fionttm, cn rit ftattá vórtt &œmö á 6áíj
og allir fcm (crftt; íífami f>ané graftnn upp 44 áruttl
cptir anblát ýaná, og pá Frcnnbur.
Um fama Iciti, fcttt 3ób«nn pcfét lif&i, »avt>
^rejlur t prag, Dóbann <5úfs, til ab taía í pre>
bifttnum fínttitt fforinorbt, um Banfíicfun pá cna
fettttt, cr f)ínn í)af&i abfunbib, og Itfa fiaf&i fjantt
talab á pá Icib: «& ipáfar ftcfbu ecfi mcira öalb, c«
^ootr annar ©ijTup, og firfjunnar mcjlu málcfní
#ttti/ eptiv clíbvi ji&um, ab útfliáfi á 95ijfupa píng#
um. £onum oav jícfnt fpriv ipáfa, og pcgav feantt
gcgnbi ccfi ftcfntinni, lýfti páfinn bannt yftt í)on#
um; þann jfaut máli f:nu fprir firfjtiptng, fcm
f)dbi& »ar um ptrr munbir (1414) f Coftni^.
fjccf f)já Scjfara Stgmun&i tcrn&arl'rcf, fram og
aptur; cn foo lítib gagna&i ftonum pctta, pw Sícrf#
ar Fcnnbu : ab loforb pirfti ecfi ab ýalba oib oiilu#
ittcnn, a& &amt -oar Itfat &i btenu&ur ári fibar,
»g femu útráb fjafbi oínur fmn$ ^icvonyniuðáriit
eptii', fpriv cnaa flbva fef cnn pá, «& í)«nn fjaf&i 4