Margvíslegt Gaman og alvara - 01.01.1818, Blaðsíða 212

212
tSiiuM I;ííí, í'etn í)atni ab dná r,vií!íi cií í gcgiuiiíí
5 cfatm dlbiefl'óð- SíJú tóf íjáim, .fjeaav áfaftriúf ?
fá, aí rdta fi>viv fcv, ftVin't gduga jlyíbi á jct)fin, ,
og fomtnafí tctuv um lanbii); Íciíft fsctuim $9
váblcgaff ab ffutiía ft)vft apttiv tií j'jsav, tafa mi&«
tagá ocví) tttcí) ftjigjuiutnftnuut, og fcttba úínjóftt-
avmcitn ftjvtfvam. fþá cr bann nú- fncri apíttv tif
jfipá, vann f)javfuv cinn tttifilí ttcyti fvant úv jfóg»
intittt, ofan ab á til ab övccfa, á vcg f)atté, fohint
jjorfía af fcvcnnctn&i fó!avf)ita. JjeuÞti Uiyofcs
$av aÞ ^ivtintmi fpjót jttt, cv fjefói íjaitti aÞ Þrccfa,
f)ÆfÞi fiaÞ miÞt ÞaEíÞ og flang í gcgtt, fuo Tbjetftít'
inn fjcll evcnÞnv; vpcfíi íjantt fpjótínu tív fávinu*
og fcttift jjar niÞttv á ávbacfantt, cn vcif upp ttíÞiv-
tágar, baít mcÞ peiiii f)i£>'finu á fótum, fppti f»8
á I)erÞav l"cl' &flt' til jlipá, fíó jjúugtir væví,
fnavðÞi ^outsm f'av niÞm> cn faííaÞi fovnnauta
fína góÞIátícga faman.
^vcfóiÞ tjcfuv ttpp, Piniv! fagÞi í)ann, fjut ccfí .
cv cnn f)á oort jfapab«guv t ótt'ma abfomib, fjtú
ct bcjl ab fvtjTa jtg ttpp á maí og ÞvpcF, mcban tif
cv á jfipi ttovtt, ttcpta ííféins pibttvbalbé, cn fscítö
jjg ccfi cba láto ^ugfaílajl.
fþciv fpvuftu bváct ttpp, f.niftti áfafiv t (anÞ,
og uttbvnÞtifl aliír mifillcif fjjartaviné, pooÞu fcie
jjctibtiv fínav vtvfilcga, og biuggu ÞóvÞIcga ocitjfu;
aÞ ^enni fáíit fciv Þaginn út til fólfetuvá, Fomptibu
$ar fjoí tttifiÞ, pa oofpttÞtt jtg ófpavt á olfauugiim,
og logÞiiff foo fpviv fil foefné mcÞ cnbiIanngufíccÞ.
evmáli, jjcgav vocfviÞ Þvó njir.