Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Blaðsíða 23

151
!$öölljetbí, ftib f)oaD fjonum ttijög brá, fo»
fcann jfipti iítuiit.— tigttflDa niei)! —
facttDí bann — Jjét eruD pá bána! — ©rottní
fé iof! ab J?ec nú efaíauji iagaD IjaftD Dillu f»á,
fent íeiDDt af pDar fécitmÐuDu íminDun, cg, baftð
ttú afbenDt JtángaD fjjarta pDar, fetn fcábceríc
DftcburDir ftefja JjaD aOt, elDúngiö óoeilt —
Jeun, bwvjum bec ailt, beaö oiD erurn og egf
um. €n J36 fje eg pDur ecfi f>ar, beett eg fuil*
trepffi aD Jjér bráDiega munDuD uppljafDar uerDa,.
€g t;t pDuc ecfi « ^BelDióffóinum etuc oíD |>it&
pbac «&erra!— QSiiDir í»ú f»á ójfa— gveíp
^pnúnguc foric — aD fjá Uunujtu ftna t faDmt
^KeDbiDílö í»mé?— 21f ©liu l)jartaójfa eg f»?f
4)evcn! J»o! eg antt Ijenni f>eiQar jafnoel fcamaE
enn ea ann peri'ónu bennac.
2tDalbetDuc! — ntœlti ^onúngur — #ó
Jpú fért tnéc unt aO0 ecfert, fcm €l(faca Jjin*
um jfolD, evtú méc famt, fem ^onúngi f>mum
um ^lpcnt jTplrug. €g búD Jjér f»s>í: aD iepfa
fjetca Jbejfa banDíngja, pg jTila í)onum aptuc
í faDm og jTaut oinac bctnö.
2íöa!l)eiöut: tóf meD ffjáífanbi fjönDum
cg* tuegnum ^jactflcetti, fóf * cauDíeit f framan,
nD fulinœgja jjm, fem ()ennt boDið oar, cn —
<rf of*jitjtic aD iepfa fjetritt, tafDijl nocfuD fpcic
«D fœca bann úc feim. @tetg jTonúngtir J»á
cfatt, og meD útbteiDCunt ernmm gécf aD VcU
tjcjt, faDmaDi f>vm i og ýnjfit bonum aD btjójlí
féc nocfrum ftnnum. D! oectú relfom'nn —
piacjj * Pílfeminn aptnc tsi þítrt fpcca pjcvgéjna