Ármann á Alþingi - 01.01.1830, Blaðsíða 51

51
$at>, pufab íat> »it«m met> viféu, «b t>abi íanb
og fj$r mœna til flbar, og bfba l;bar meb braub
mifib og aubaífT,fcm pau œtía i;bur, fiegar jpfr fíðfib
einíng og funnóttu og oiíja tií ab íeita feirra. 3>eríb
foí fambuga, og ebíib fíiíníng pbar ab mannoiti,
bugann ab óratbi, uiljann ab frapti, og lífamann
ab ffmíeifa og crffngu, f á munub pér fotna meiru
til oegar enn pér nít cetlib; ftá munub $ér nct ofí,
cg fomafí fram ft;rir ofé meb tfmanum/'
fþetta l;t;gg eg ab forfeburttir munbu fegja
ef peir mcettu nú uppífta af gref ftmti, fagbi
Zlvmann; en eg pií bceta wib toeintur botmum
uppá pab, b»erju memt geta fomib tií leíbar, fiegar
þpprfi oantar eiiting tté árctbi, eba oit eba oilja.
(Bcfd’lanö ííftifí ^slanöf f ntergtt; pab oar
ab nocfru íeiti bab fama fprir@ubur(enbin,fem3áí
lanb ear fprír 3?orbttvIenbin. 3 (ScfÆlan&f bI6mfí»
rubu eíl efftnbi i fprnbinni, og breibbuff fiaban
út tií annara lanba, en eptir jpab fóru fau t glepm*
ffu fcjá efíuiit, um tíma, par eptir eefnubu fiau
á np, og eru $au nú l;oereetna f mifíuttt metum.
3 ^slanöí blómffrubtt merg offfnbi framar enn
atmarffabar, á mibelbunum, en ftar eptir glepmbs
uff $au ab meffu, nú eru fiati farin ab lifna
aptttr, og oep álit peirra meir og meir í útlenbum.
©ríffa túngan oar tnifib fuHfomin og oar
4*