Ármann á Alþingi - 01.01.1830, Blaðsíða 80

80
$ab ttafrt, er fonúttgar fótit optðff t, (tb ftantt »<tr
fítffðbur •^aroángue, og ntiitttt ítfrarnir ecfi ft<tf<t
oerib tttjeg frióffamir pnu futttur *). Opt er og
getib tittt óórait i ^otmsfc'rtnglu ðuorra ©tuolu*
fon«r, á fliuuttt fprfiu píbuttt eptir ®£»ttt, og boab
fiurfutrt oér foo íóitgt ab Icita ? á feimii eíbum
eru foo merg btsmi tií, ab uppífératt ftefur brugb*
ifí i góbutn forníeitbtim. 3 fréttabíabiitu
nectut, fem út f;efur fotttib í j?aupntattttaf)efit,
feebur foo ab orbi f árgáitgiiiutit fprir árib 1789.
„fþab aímemta forgarfpíl i eitum frióffemtt fubur*
fenbum **), foritbreftur og fuítur, beftr emtft I oor
eerib alment, b<sbi í mergum f;érebum í Stáníai
rífc’t, og ncrrri l;peroetna á ©pámV' megttm oér
ab oífuuitbra|t bab, abDttaffgjaft ftaft afíbrei orbib
ufrerr, eba ab afrarnir á 2Uifcj«iteft jtaft albret
*) Slfltepar 9ínná[ 2 Seilb.
**) 'fáannes biffcup Siuusfon beftr eptir tt)ara
gentttt um @uíarifci og ->éeiOi unt iíoroeg,
ab bitiitn fé eirté ffabligur fprir fornoeptinn
í fuburlenbunum, einéog fulbinn í uorbur*
leitbunum, og pá purfum oér ecfi ab nnbraff
fiott oaptar breffur oerbi fjá ^ietm fprrnefnbu;
en fió fá ^par allir, alltabeittn eíné og oér ró<
um i ftffiíepfté áruuum, einá og bínitm, af
fpoí oib erum orbnir oanir oíb pab, og ofé
fipfir fiab megi eitganoegin unbanfellaff. 3
íDanmotfc telff oaptarbreffur ffntta koert ár.
@já Sinnsfonat; bréf blf. 21,