Atuagagdliutit

Ukioqatigiit

Atuagagdliutit - 18.06.1960, Qupperneq 20

Atuagagdliutit - 18.06.1960, Qupperneq 20
Kalåtdlit itsaK inusimanerå- nik ilisimassagssarsiorneK nerissagssaerutdlutik perdlerartitdlu- git påkalussat Kugdlugiaisa pulingor- tut pukorpagssue masarsungne par- Kernikune navssårineKarsimåput. ajutomerujugssup tamatuma inger- dlasimaneranik nalunaerutit tutsiuti- ngisåinarsimåput taimanikut umiar- tigut Europap avangnånut atåssute- KarneK unigdluinarérsimangmat. akerarit Nup kangerdluane angnertoKissumik ilisimassagssarsiornigssap ukiut 6600-t matuma sujornatigut pisimassut misigssuivfigini- arpai. ungasingitsuguåkut Nup kangerdlu- ane igdlukusiordlune agssainerujug- ssuit ukiut ardlagdlit ingerdlåneKa- rérsimassut nangerKingneKåsåput. a- tuagkiortup tugtuteKarnermigdlo i- ngerdlatsissussup Jens Rosingip suju- lime pissusinik soKutigissaKamera tu- ngavigalugo ukiOK måna sume agssai- nigssaK ilisimaneKalersimavoK. ag- ssainerme ungasingitsunguåkut aut- dlartitugssame Kåumatinigdlo pinga- sunik sivisussuseKartugssame Rosing åma ilauniarpoK. Nup kangerdluane ilisimassagssar- siorneK museumsinspektør mag. art. Jørgen Meldgårdimit sujulerssomeKå- saoK; tåssalo agssainerme tåssane tat- dlimagssånérdlune Kalåtdlit-nunåni- saoK. agssainerme ilaussugssat ilagait stud. mag. Hans Berg Århusimio Ka- låtdlit-nunåne inusimassoK, museums- inspektør Bent Fredskild naussorig- saissordlo Sv. Bue-Madsen Stigs- Bjærgby-mio Kåumatit mardlugsuit matuma sujornagut Bahrein-ime pro- fessor Glob-ip ilisimassagssarsiordlu- ne agssainerane ilausimavdlune Dan- markimut uterKémersimassoK. tåuko saniatigut ilisimassagssarsiortut åma Kalåtdlit-nunanérsunik arfinilingnik ilaKåséput, tåssa Nungme seminåria- me illniartitsissunik iliniartunigdlo. tåuko agssainerme ikiortåusåput ta- matumunalo kalåtdlit itsarssuaK oKa- lugtuagssartåinik ilisimassatik ang- nertusarsinåusavdlugit. pujortuléraK katerssugausivigssuaK Nationalmu- seet ukiune pingasune Kalåtdlit-nu- nåne misigssuinigssaminut aningau- ssanik tunineKarsimavoK ukiumut 35. 000 kr-ussartugssanik, tamatumunalo suliniarneK åma OKinerulersugssau- vok katerssugausiviup pujortulé- raK angatdlatikuminaKissoK 8 tonsilik umiarssuautilingmit Lauritzen-imit pisiarisimangmago. pujortuléraK tåu- na Inungmik atserneKarsimavoK — kalåtdlit Kanga ingmingnut taissar- nerat atsiutdlugo. kangerdlungme Ki- piterioKissume atorfigssaKardluåsaoK. Itivnerane ukiut kingugdlit mar- dluk ingerdlaneråne Jens Rosingip ig- dlukut navssårissarsimavai. 1958-ime, dr. Helge Larsen Rosingilo agssaitsi- arsiméput, aitsåtdle månåkut iluamik påsiniarneKalerput igdlukut tåuko it- sarssuaK Kalåtdlit-nunåne pissutsit pivdlugit KanoK oKalugtuagssaKarner- sut. inuiait åssigingitsut pingasut museumsinpektør Jørgen Meldgård OKalugtuarpoK ukiune kingugdlerne misigssuinerup takutisimagå Kalåt- dlit-nunåta kitåne ukiut 3—4000 ma- tuma sujornagut inoKarsimagaluartoK ukiut 1000-nait matuma sujornagut aitsåt inoKalersimasoringnigtaraluar- nerup akerdlianik. inuiait eskimut å- ssigingitsut pingasut Kavdlunåtsiait- dlo ukiut ingerdlaneråne kingulex-ig- sårdlutik nunaKartarsimåput. tåukua ilait pingasut silap avdlångorneranik plssuteKartumik nungutarsimåput. musiumsinpektørilo isumaKarpoK inu- iait sisamåt månåkut inussut åma nu- ngusimåsagaluartut europamiut kul- turiånit ikiorserneKarsimångikaluaru- nik. Nationalmuseuminut agssaiartortut igdlukusiortunik nunavdlo pissusinik ilisimatunik ilaKarput, neriugputdlo masarsungne parKersimassune såku- nik ujarKanik Kissungnigdlo sanånik navssårsinåusavdlutik. misigssuinerme periautsit nutauvdluinartut atorne- Kåsåput. misigssut kulstof—14 ator- dlugo naussutdlo pujoralait atordlu- git KanoK pisoKautiginersut påsiniar- neKartåsåput, isumaKarputdlo ukiut ingerdlaneråne silap avdlångorartar- nere åma påsisinåusavdlugit. Kitåne inuit sujugdlit ukiut 3—4000 matuma sujornagut maunga pisimå- put. amerdlångitsunguåkutårdlutik A- laskamingånit km-it 5—6000 atordlu- git ingerdlaorsimåput, tåssåuputdlo kingorna eskimunik taineKartalersut. ingerdlaornerat ukiunik 100-nik mar- dlugsungnik sivisussuseKarsimavoK. i- nuiait tåuko SarKaK-folkinik taine- Kartartut puissinik tugtunigdlo inu- ssuteKartusimåput piniautsimikutdle kingusigsusimavdlutik. kalåtdlit OKa- lugtuåine OKalugtuarineKarsimåput i- norujugssuit ersinartut kangerdluit Kinguisa Koruine najugaKartartut tu- nernik taineKartardlutik erKoriarne- KartarsimagaluarpoK inuiait tåuko in- diånerusimåsassut eskimut Canadame nåpisimassait Kavdlunåtsiausimåsa- ssutdlunit. månale agssaissarneK iki- Velafbalanceret VIRGINIA R05E aitsåt tåssa pujortagagssaK Virginia-tobak inerifdluarsimassoK taimåitordle orKamut Kasiiissor- nangitsoK En moden Virginia-tobak men alligevel mild. EN HERLIG SHAGTOBAK ortigalugo kikunersut påsineKarsima- vok. tåssåuput eskimut ingerdlaortut sujugdlit tugdlé Canadame najugari- simassånik atsiutdlugo dorset-folkinik taineKartartut. Kristusip inungorne- rata migssåne ukiut 100-t ardlalialuit Kalåtdlit-nunåne inusimåput. ujarag- ssuit atordlugit igdluliortarsimåput. taimåitumik eskimut kingugdliuvdlu- tik nunasissut isumaliortarsimåput tåuko inorujugssusimåsassut. inuiaKa- tigit tåuko ingmingnut nåpitarsimå- put Kristusip inungomerata kingor- gut ukiup 1000-p erKåne Kalåtdlit-nu- nåta avangnåne Canadamilo, tåssalo taimanerningånit kalåtdlit tamåko pivdlugit oKalugtuait pingorsimåput. dorset-folket silap nigdlerneruler- nera isugutangnerulerneralo pissuti- galugit nungusimåput KajaK Kamutit- dlo Kimugtugdlit silåinaup avdlångor- neranut akiussutigisinaussatik pigi- nginamikik. ukiup 1000-p erKåne Kav- dlunåtsiait Kujatånut pingmata ino- KarsimångilaK. taimågdlåt dorset-fol- ket igdlukue atortuilo sujumorsima- vait, aitsåtdlo ukiut 2—300-t Kångi- ungmatå Kavdlunåtsiait eskimutdlo — tåssa Thulefolket — månåkut kalåt- dlit inussut sujulé avangnåningånit kujavartertut ingmingnut nåpisimå- put. påkalussat ukiut ingerdlaneråne silåinaK ki- angnerulersimavoK Kavdlunåtsiait nerssutauteKarnermik ingerdlatsisi- nautlsimavdlugit, ukiutdlo 100-t mar- dlugsuit ingerdlaneråne Kujatåne mardluvingne Kavdlunåtsiait najuga- Kartut amerdliartorsimåput 4—5000- ngordlutik. siléinauvdle pissusia avdlångorKing- mat pissutsit ajornerulerKigsimåput. silåinaK nigdlernerulerdlunilo paner- nerulerKigsimavoK nerssutautinut ivi- gartorfigssauvdluarungnaerdlune. Kav- dlunåtsiait ikiliartuinalérsimåput ila- Kutaritdlo åipariårtalernermikut ki- nguårssiordluarsinaujungnaersimav- dlutik, ukiutdlo ingerdlaneråne Euro- pap avangnånut umiarssuartigut atå- ssutaerutivigsimavdlutik. kisa nagga- tåtigut ajutornerujugssuaKarsimavoK Kularnångitsumik nungunermut auja- ngissusimassumik. påkaluarpagssuit tåkussorsiméput, Kugdlugiaisalo ivig- kat narssautinilo naussusinaussunguit tamaisa nungusimavait nerssutautit Kavdlunåtsiait eskimutdlo ukiut 100 erKåne Kalåtdlit-nunåne inoKatigig- simanermingne ingmingnut akerKiu- simårtutut pissuseKarsimåput. agssai- nernile påsissat takutisimavåt eski- mut Kavdlunåtsiainit ikigtungeKissu- nik ilikagaKarsimassut, sordlo åsser- sutigalugit: savimemgup atornigsså sananermutdlo tungassut åssigingit- sut ilikagaisa ilagisimavåt néparsi- neK. Kavdlunåtsiait nåpartat imung- nik torKorsivigalugit atortarsimavait; eskimutdle iterKumut inunermingne pingitsorsinåungisamingnut amernut kåtitsiviginiardlugit porissarsimavait. ukiune kingugdlerne Kalåtdlit-nu- nåta silåinå åma avdlångorKigsima- vok; tamatumunåkutdle kiangneru- lerdlune. tamatumalo kingunerisima- vå piniagagssat pingårnerpåt, puissit aorfitdlo uningaorfigisimassaralua- mingnit Kimagusimanerat avangnar- parsimaneratdlo. tamåna inuit nungu- nerånik åma kinguneKarsinausimaga- luarpoK aulisarneruvdle pitsaussumik årKigssuneKarneratigut inuniutigssaK nutåK Kalåtdlit-nunåne pilersineKar- sinauvoK. ☆ tmlalfit minOtimut Kalagtartut lgflat lvlt aemertut navgutéraat Kapåasi&rKat måna aananenartalorput MINUT-ØLLEBRØD RUGBRØD SKIBSBRØD SKIBSKIKS RUGA KNÆKBRØD Fabrikeret nu af A/s Mariendals Mølle og Eka Brødfabrik Roskildevej 37 - København Valby Skandinavisk Reproduktionsanstalt Læderstræde 26 København K. og opnå fuldendt farveharmoni i læbestift og neglelak. Fås i modens bedste farver. Fra den sarteste pastel til den rødeste røde. kukingnut tarnutip læbestiftivdlo Kalipautait ingmingnut tugdluarKeKatenångitsut. vær kritisk vælg..... & Co. A S 21

x

Atuagagdliutit

Direct Links

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.