Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 31.01.1963, Blaðsíða 4

Atuagagdliutit - 31.01.1963, Blaðsíða 4
issingnerpaussartut kiangnerpaussartutdlo nunavta sermerssuata ilarujugssuane ukiume 65 atautdlugit issigtarpoK, sikuiuitsumile kujatdlerme ilane issip 90 grader angussardlugit. „tonup Korua“ Californiap kujatanitoK Libe- riavdlo inoKajuitsua nunarssuarme kiangnerpaussarput uvdlune mdkunane Danmarkime agsut issigpoK, tåssa sujornamut na- lerKiutdlugo issingneruvdlune. tai- mdikaluartordle rnana issingnera Ka- nga issigtarsimaneranut nagdlersu- tagssdungilaK — ilame agdlåt ukior- pagssungitsut matuma sujornagut {- ssigtarneranut nalermutdlugo. ukioic 1956 erKaiginarsinauvarput ildne 28,1 anguvdlugit issingmat imalunit 1947 martsip 10-dne 24,1-inik issigdlune. ukiutdle sorssungnerssup nalai eruai- guvtigik ukiut mardluk — tdssa 1941 amalo 1942 nahingilarput taimanikut Danmarkime ugtorneKarsimassumik issingnerpausimassoK. 1941-me janua- rik 29-dne 30,3-nik issigsimavoK Vi- borgime amalo 29. januar 1942-me Løndalime Silkeborgip eruåne 31-nik issigsimavdlune. sermerssup Kernane isse Danmarkime issingnerpauvfigisi- massåtut kisitsisit taissavut kåkagi- naraluartut taimåitOK nunarssuarme avdlame ugtornøKartartunut naler- Kiutdlugit sungitdlat. sujornatigut i- ssingnerpaussartutut taineKartartut igdloKarféncat mardluk Sibiriamitut Werchojansk amalo Oimekon avgua- Katigigsitdlugit ukiumut atausiardlu- tik minus 60 gradit anguvdlugit issig- slnaussarput. Canadap avangnåta ki- tåne Sibiriamilo tamangajangme mi- nus 50 gradit takornartéungitdlat. Werchojanskime ukioK 1892 minus 67,6-inik issigsimavoK Oimekonimilo 1933-me 67,7-inik issigdlune. taimdikaluartordle nunane tdu- kunane taigornetcartune pinane Kalåtdlit-nunåtale Kiteråvane ser- merssup Kåne 2500—3000 meteri- nik Katsissusilingme isse angner- påK ugtorneKartarpoK, tdssa nu- narssup avangnardlersåne issing- nerpaussarsimavdlune. sermerssup tamatuma KånipoK nuna 250.000 kvadratkilometerinik angnertu- ssusilik ukiume isserujugssuartit- dlugo minu 65 gradit anguvdlugit issigtartoK. nuname tamåne ugtor- neuartumik issingnerpausimagame 1954-ime januarip 9-dne minus 66 gradinik issigsimavoK. KavanerssuaK issingnerpaugångat nunarssup isuanut kujatdlermut pi- guvta tarKavane sule l'ssingnerussar- simassoK, tåssa sikuiuitsup nunartå- ta tivfasigsuane. nuname tamåne u- kiut ikigtunguit taimågdlåt isse ug- tortarneKartarsimagaluarpoK issivdle nunarssup ilåne ugtorneKartartut av- dlat tamaisa Kångertarsimavai. sila- siorfit nuname tamånitut ukiordlo 1957-ime nunarssuarme ilisimatut nunanit tamalånit pissut atautsimor- dlutik misigssuingmata atorneKaler- simassut amalo nunarujugssup tar- Kavanitup timåinarssuane 3500—4000 meterinik portutigissumitut atuler- nermingnit månamut issimiK ugtor- taivigineKartarput uglorneKartarsi- mavdlutigdlo minus 70 gradit anguv- dlugit agdlåme 90 gradit anguvdlugit issigtitdlugit. rusit misigssuissarfiåne 24. august 1962-ime ugtorneKarsima- vok 88,3 gradit minus. sordlo takuneKarsinaussoK nunar- ssup isuine isse angnerpåK ugtorne- KartarsimavoK — tamånalume tu- pingnångilaK. tupingnarnerussorme u- nauvoK nunarssuarme kiangnerpausi- massut Ækvatorip ericåne pinatik nunarssuvdle ilåne avdlame ugtorne- Kartarsimangmata, tåssa inoKajuitsor- ssuarne 20—40 gradit (avdlorniussat) Ækvatorimit ungatdliussunltune. taimatut ugtornenartarput uvane OKautigineKåsaoK isse kiag- dlo kiagsiutinik avdlatut sanånik ug- torneKartartut, tåssa nunap «ånit 2 meter anguvdlugo Katsingningordlu- m/b GR 6-139 »Sadlerne NungmitoK tuniniarneKarpoK angatdlat 57,77 bruttoregistertoneKartoK 1946-me sanåjuvoK, umiatsiar- tå ajungilaK iluarsåuneKartarsimagaluardlune, tamarme mångertuminer- .mik atortoKardlune sanåjuvoK. maskina Lister DieseliuvoK ilåtigut nu- ngutdlarsimavdlutik, taorsersortariaKardlutigdlo. angatdlat måna Sisimiu- ne amorKavoK. Nungme værkstedslederip måna pissusia atuinardlugo na- lilersimavå: 136.000,00 kr. taorsigagssarsiniartordlo piukunauteKarune inu- tigssarsiutinut ikiorsissarfingmit taorsigagssarsinigssånik angatdlatip pi- sårinigssånut, nutåmik maskinagssarsinigssamut, iluarsåussutigssanigdlo ilimasugsinauvoK. sågfigingnissuteKartOKarniarune Nungme kæmnerimut sågfigingnigsinauvoK. m/b GR 6-139 »Sadlen« af Godthåb til salg Båden er på 57,77 bruttoregisterton og bygget i 1946. Skroget er i god stand bortset fra nødvendige mindre reparationer og materialet eg på eg. Motoren, en Lister Diesel, er udslidt og trænger til udskiftning. Båden er for tiden oplagt i Holsteinsborg. Værkstedslederen i Godthåb har vurderet fartøjet i sin nuværende stand til kr. 136.000,—, og kvalificeret lånsøger kan forvente erhvervsstøttelån til overtagelse, ny motor og reparationer. Eventuelle henvendelser bedes rettet til kæmneren i Godthåb. moderne møbler 1 ^ J pekulit V ir' nutåliat V 1 Skriv efter vort katalog med det største udvalg i danske møbler. Katalogerput danskit peKusiåinik moderniussunik amerdlanerpånik Kinigagssalik agdlagfigiguvtigut nagsiutisavarput. 1R1 ASBJØRN-MØBLER A/S SKINDERGADE 28-32. KØBENHAVN K. LEV. TIL DEN KGL. GRØNLANDSKE HANDEL. DEN KG L. GRØNLANDSKE HANDELIMUT N IO R K UT EK ARTARTO K git inigssitanik amalo sialungmit niv- taitdlamitdlo erKorneKartartugssau- jungnaerdlugit inigssitaussartut soru- nalume seKinermit sarKarfigineKar- tugssaujungnaerdlugit silåinarmitdle avatimingmtumit akornuteKångitsu- mik agtumaneKardlutik. ugtortautinik taimåftumik måna silarssuarme ta- marme inigssisimassunik 10.000-t migssiliordlugit pigineKarput — su- lilo ilårtorneKardlutik. ugtortaivit ta- måko ilaKarput ukiut 100-it sivner- dlugit uvdlut tamardluinaisa ugtor- nerussortånut nalerKiutdlugit. nunar- ssup avangnardlersåne agdlåt avdlor- niussat 65 amalo 70 gradit nalåne sila 30 gradit anguvdlugit kiagtisinaussar- poK, nunarssuvdle kujasingnerussor- tåne avdlorniussat 50 gradiat tikinar- dlugo taima kiåssuseKalersinaussar- dlune. tamåna pissuteKarpoK nunar- ssup avangnå’tungå nunarujugssuar- nik Kagdlersimangmat taimalo tmat tungånit silåinaK nigdlertoK nunat sigssåine taimågdlåt malungniutar- dlune kujasingnerussortå imåinanga- jagssuvoK taimalo imartai arrineru- ssumik kiagtikiartortardlutik åmalo nunamut inalerKiutdlutik arrinerussu- mik nigdlertikiartortardlutik. nunarssup avangnamut kujåmutdlo isuine kiangnerpauvfigissartagait 0 gradimik KutdliutsiåinarpoK, tåssa pissutigalugo nunane tåukunane apu- tip seKerngup Ki'ngornere nutsugtar- magit. aussaunerane kiagterKarner- paussartoK sikuitsume kujatdlermi- poK, tåssalo nunarujugssuaK 2 miil. kvadratkilometerinik angnertussusilik dlugo 50—20 graditdlo akornånlput. kiåssutsip mingneruvfigissartagai Kutdlarnerpauvfigissarsimassåinik å- par.nerussarsimangmata —■ tåssame Sydpolime 90-it anguvdlugit issiler- sinaussoK Californiame kiangnerpåK 50 gradit anguinardlugo Kutdlarsi- nauvdlune — pissutaussoK unaugi- narpoK sila issigtOK kiagtumingarnit OKimåinerungmat. silåinaK kiagtile- rångame KiimukarnialersarpoK taima- lo nunarssup kiåssusia Kumukarner- mine nagsartardlugo tamånalume pi- ssutauvoK ugtortautit meterit mar- dluk nunarssuarmit Kutdlingordlugit inigssitat kiåssuseK angnerpåmik 50 grader ugtorsinausimangmåssuk Ka- Kutigorssuardlo Kångitsiarsinaussar- dlugo. silåinardle nigdlertoK nunar- ssup KåniginartarpoK silåinardlo er- KaminitoK kiagtikiartortitdlugo nig- dlertikiartuinarsinaussardlune nunar- ssup Kånit ungasissutsine avdlångor- tingikaluardlugo. taimåitumik silåi- naup kiåssusiata atsingnerpauvfigisi- naussånut aulajangissussarpoK silap Fordelingen af Jordens årlige gennemsnitlige mak- simumstemperaturer. (Efter „Umschau in Wissen- schaft und Technik"). mmm nunarssuarme kiangnerpaussartut tutdlo erssersmiarneKarnerat. issingnerpaussar- taisimassunik. ukiumut atausiardlune nunane ugtortaivigineKartune naut- sorssuineKartarpoK ugtortagkap åpa- singnersså Kutsingnerssålo najorKuta- ralugit tåukulo avguaKatigigsitaune- rat nunap ugtortaivigineKartup kisit- sisigssåtut aulaj angerneKartardlune. nunarssup inoKajuitsoKarfiane nu- narssuvdlo kiangnerpauvfigissarta- gaine Kilak nuiaKångingajagtuåinar- poK silalo panertorujugssussardlune. tåssalo tamåna pissutauvdlune se- Kernup nuna naussoKångitsoK torKa- vigdlugo kiagtisisinaussarpå ima sua- lugtigissumik agdlåt ugtortaut 2 me- ter nunamit KutdliussoK 45 gradit Kå- ngerdlugitdlo kiangmik ugtuisinau- ssardlune. Kilaup nuiaKångineranut silainauvdlo panerneranut åma av- dlat ilapigtutaussarput sordlo ujar- Kat tårtut inoKajuitsup ujarai, ime- Karfit samanerssuaK itarnerat imalu- nit inoKajuitsut Katsigsorssuarmitar- nerat KåKarssuit akornåne, tåssalo ta- marmik sila kiagterugtortitdlugo si- låinarmik avatånit tikiussortoKarnig- ssaraluanut akornusissartut. 50 grader sivnerdlugit kiagtartoK pissutsit taimåitut takuneKarsinåu- iput Ækvatorip avangnåme Saharap i- låne åmalo Arabiame Pakistanivdlo inoKajuitsuisa kitå’tungåne, Iranip kujatåne kitåne åmalo USA-p kuja- tåta kitåne. nunarssup kujatdlersåne (Ækvatorip kujatåne) nuna taimåitOK sujormorneKarsinauvoK Argen tinap avangnåta kitåne, Afrikap kujatåne kisalo Australiap KerKane. — nunane tainøKartune mingner- påmik ukiumut atausiardlune kiagsiutip 45 gradit angussarpai kisalo Persiap inoKajuitsuane Lut- ørkenime, Saharap avangnå’tungå- ne kitånilo åmalo KorKume Cali- foniamitume „toKup Koruanik" tainøKartartume ukiune ardlalig- ssuarne 50 gradit anguvdlugit ki- agtuartarpoK. kiangnerpåmik må- namut ugtornøKarsimassut nag- dlerneKarsimångitsutdlo ugtorne- Karsimåput Libyenip inoKajuitsune El-Azizime ugtorneKarsimavdluni- lo 9. september 1922-me 57,8 gra- der, Californiap kujatåne Green- land ranchime 20. juli 1913-ime ugtorneKarsimavoK 56,7 grader ki- salo Kabilime Tnesienime 1904-me ugtorneKarsimavoK 55 grader. Ækvatorip avangna kiangneruvoK kiåssutsit angnerit nunarssup a- vangnåtungåne arrinerussumik nu- ngujartortarput nunarssup kujasing- KaKutiguinaK minus 15 gradit tikit- dlugit issikitdlisinaussarpoK. 200 anguvdlugit issigsinaugaluartoK nunarssup isue erKarsautigingikåi- ne nunarssuarme kiangnerpauvfigi- ssartagait avguaKatigigsitsineK malig- anoreKartinane kiagsarneKartarnerata sivisussusia. taimatut nautsorssuinerit najorKU- taralugit Sydpolime ajornåsångika- luarpoK 200 gradit minus anguvdlugit issilisagaluarpat, taimaisisinaugaluar- pordlume Kilak nuiatånguaKångitsug- pat silalo anorssalåmingitdluinartar- dlune ukioK kaujatdlagdlugo. taleK KiorneKartoK ikuteridtaK ilisimatusarnlkut angussau naligssanångitsoK. nukagpiaruap Kl- inik ukiugdlip talia nimugtuitsunit KiorneKarsimassoK malugi- ssuseKarKilersoK nukagpiaraK talerminik talerpig- dlermik åniaKaoK, ånerissane åma agssangminut talerpigdlermut atati- tardlugo, taimåikaluartordle nukag- piarKap angutå arnålo nuånåKaut, taimailissoKarnigssåne ukiup KerKa sivnerdlugo utarKisimagamiko. angajorKåt taimailiornerat tusar- dlugo erKumisinaugaluai-poK, nukag- piarardliuna erKartorneKartoK åma sujornagut nalisineKångitsumik na- lautaKarsimassoK. talerminik åniaru- jugssuarnera ilumusagpat, tauva na- korsatigut ilisimatusarnerup tungåti- gut naligssaKångitsumik pissoKarsi- måsaoK. nukagpiaraK erKartorneKartoK tåssa 13-inik ukiulik Everett Knowles. tåu- ssuma talia katagtitdluinarneKarsi- mavoK Kimugtuitsut ajunårneratigut pilagtaissartutdle tuaviortumik aku- liuikatdlartitdlugit talia ikuterKingne- KarsimavoK. pilagtainerme sujugdler- me taimågdlåt nuké, taKai amialo i- Everett Knowlesip talia taler- pigdleK pi- lagtalssar- tut ilanit tagiartor- neKartOK, talianik å- nåussisi- magunar- tumit. Everett Knowles’s hejre hånd får massage af en af de kirurger, som mu- ligvis har reddet hans arm. kuneKarsimåput, sianiutitdle pingår- torujugssuit pineKarsimanatik. talia iluarsiniardlugo september Kåumataugå pilagtaineKarsimavoK si- aniutit kigtorartut ilait uiguneKarsi- mavdlutik katagfingmingnut, taima- nikutdlo OKautiginøKarslnausimångi- laK Everettip talia malugissuseKaler- KigkumårnersoK. månale talia iluarsilersutut ilersi- mavoK, nukagpiarKavme arnåta iv- såinaK ernerme talia tagiartulermago, ernera éniarnermit nivdlerujugssuar- simavoK. måna pilagtaissartut -misig- ssortugssångorsimavåt ånerissai sumit pissuteKarnersut, imaeratarsinaung- måme sianiutai atorKilersimassut. tai- måisagpat ånerissai isumavdluarsåri- ssusåput, ilimanarsinauvdlunilo Eve- rett Kimugtuitsut ajunårnerat sujor- Kutdlugo ipitsautigissumik arssamik unangmerKigsinaulisassoK, taimanime atuarfingme arsséutartut pikoring- nerssarisimagaluarmåssuk. 4

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.