Atuagagdliutit - 30.05.1984, Page 43

Qgallinneq • Debat
Åbent brev til landslægen:
Hvor meget er en
grønlænder værd
ar du læser dette brev, hr. lands-
æ8e, vil du måske sige, at »Dette er
Politik«. Til det, kan man kun
vare, at vist er det politik. Det gæl-
.er en sundhedspolitik, som du og
Je8 er sat til at praktisere og som det
er vort ansvar at vurdere resultater-
!'e af- Derfor angår det dig og mig,
vorvidt denne sundhedspolitik er
torsvarlig.
Dernæst må jeg vedstå, at jeg
Un er distriktslægevikar fra bro-
derfolket i Norge med få måneders
erfaring fra Grønland. Imidlertid
er jeg ublu nok til at sige, at jeg ken-
der bygderne i Upernavik distrikt li-
ge så godt som mangen dansk di-
striktslæge eller sygeplejerske, som
aldrig har vist særlig interesse for
bygdernes problemer. Så til Sagen:
Det er faktum, at børnedødelig-
heden i Upernavik distrikt registre-
ret over en femårsperiode frem til
1983, er på 11.8 % for børn mellem
1-4 år. Den gennemsnitlige børne-
dødelighed i Grønland skal forøv-
rigt være på 4,6 <7o for samme grup-
pe. Landslægeembedet formodes
at kende disse tal. Som Landslæge
ved du selvfølgelig, at der i alle lan-
de er en vigtig helsepolitisk målsæt-
ning, at sænke børnedødeligheden
så meget som muligt. Bag en høj
børnedødelighed, skjuler sig mange
forhold:
Dårlig økonomi, dårlige bolig-
forhold, lange afstande til sygehuse
— alt sammen, forhold du og jeg
næppe kan påvirke. Men der er for-
hold, vi kan påvirke, forhold som vi
har pligt til at påvirke: Manglende
kundskab hos børnemodrene om
spædbørnstal og ernæring, mang-
lende oplæring af jordemødre i
svangerskabskontrol, for at kunne
sende »risikofødslerne« til sygehus,
manglende oplæring af jordemødre
og andet helsepersonale i børnehy-
giejne og børnesygdomme.
Nu er det jo muligt, at du har ud-
arbejdet en plan over virkemidler
der skal sættes i værk for at sænke
denne uacceptable høje børnedøde-
lighed i Upernavik distrikt. Men
fordi vi her ved Upernavik sygehus,
ikke har hørt om sådanne planer fra
din side, lavede vi selv informati-
onsmateriale for undervisning af
børenemødre ude i bygderne og pla-
ner for langt grundigere undervis-
ning af jordemødre specielt i svan-
gerskabskontrol. Jeg har endog
været ude i to bygder sammen med
en sundhedsmedhjælper og en sy-
geplejerske, for at undervise mødre
og jordemødre, med et meget posi-
tivt resultat. Men, der er det også
stop. Vi har ikke råd til at iværk-
sætte denne undervisning, hører vi.
(fortsættes næste side)
All ak kat ammasut nakorsaanermut:
Kalaaleq qanoq
Jialeqarpa?
^akorsaaneq, uku allakkat atua-
rukkit immaqa imatut oqarusus-
?aatit, »politikkimik imaqarpal-
aartut«. Tamannalu imatut akiin-
Jjartariaqarpoq, aap taamaappoq.
assalu peqqinnissaq pillugu poli-
ti, uanga illillu piviusunngortin-
j^agassarput, akisussaaffigaarpul-
u Politikkip taassuma akisussaas-
Suseqartuunera nalilertassallugu.
Oqaatigisariaqarparali uanga
^aani nakorsamut kingoraartaa-
Sallartuinnaagama, maannamullu
Slvikittuinnarmik Kalaallit Nu-
naanniissimallunga annikittuin-
narmillu misilittagaqarlunga. Taa-
maakkaluartorli isumaqarpunga
^aani Upernaviup nakorsaqarfiani
nunaqarfiit nakorsanit napparsi-
[Pasunilluunniit paarsisunit allanit
'’simasaqarfiginnginnerunagit.
^qqartorniakkannullu saariarta:
Upernaviup nakorsaqarfiani
j^eraaqqat toqusarnerisa ukiuni
allimani 1983 tikillugu nalunaar-
s°rneqarsimanerisa takutippaat,
^eqqat 0-4 akornanni ukiullit
1,8%-ii toqusartut. Kalaallilli Nu-
naat tamaat, ukioqatigiit taakku
Pineqartut ilaat agguaqatigiissillu-
8u 4,6%-ii toqusarput. Ilimagine-
Parporlu kisitsisit taakku peqqin-
Pjssaq pillugu qullersaqarfimmit
lllsimaarineqartut. Illit nakorsaa-
n^rtut soorunami ilisimavat, nuna-
ni tamani meeraaqqat toqusarnerat
sapinngisaq tamakkerlugu akior-
n'arneqartuusoq. Meeraaqqat to-
Pakulaneranut patsisaasut arlaqar-
s,nnaapput: Aningaasarliorneq, i-
n,1unneq, napparsimaveqarfimmut
ayinngarusimasumiinneq; tassa
Pissutsit illit uangalu sunniuteqarfi-
8'sinnaanngisagut. Kisianni uaguk
"uarsiiniaqataaffiginiassallugit a-
k|sussaaffigisatsinnik ajornartor-
-^uteqarpoq: Naalungiarsuit, taak-
ku'u inuussutissaqartinnissaannut
btnngasunik anaanaasut ilisimasa-
kinnerat, ernisussiortut naartune-
rup nalaani misissuinissamut ilin-
niartitaasannginnerat, taamaattu-
millu ajornartorsiornartumik erni-
soqartussaaneranik siumut paasin-
nissinnaasannginnerat, aamma er-
nisussiortut nalinginnaasumik, kii-
salu peqqinnissaq pillugu ikiortit,
soorlu naalungiarsuit eqqiluisaar-
tinneqarnissaasa nappaataasalu tu-
ngaasigut ilinniartitaasannginne-
rat.
Imaassinnaavoq Upernaviup na-
korsaqarfiani meeqqat toqukula-
nerujussuat akuerineqarsinnaan-
ngitsoq akiorniarlugu illit pilersaa-
rusiorsimasutit. Kisianni nalun-
nginnatsigu maani Upernaviup
napparsimavia taamaattumik tusa-
gaqarsimanngitsoq, nammineerlu-
ta paasissutissiissutinik suliaqarsi-
mavugut, taakku atorlugit naalu-
ngiarsuit pillugit anaananik ilin-
niartitsissutaasinnaasunik aamma-
lu ernisussiortunut ilinniartitsissu-
taasinnaasunik, pingaartumik
naartunerup nalaani nalunaarsue-
riaaseq eqqarsaatigalugu. Allaam-
mi napparsimasunik ernisussiortu-
millu ilaqarluga nunaqarfiit mar-
luk angalaffigisimavakka, taakku-
nanilu anaanaasut ernisussiortullu
ilinniartissimallutigik, pissarsia-
qaataalluartumik. Kisianni qanoq-
una tusaleriallartugut, tassa taama!
Taamatut ilinniartitsisinnaaneq a-
kissaqartinneqanngilaq. lllimmi al-
laffeqarfinnit nalunaarasuaammik
tingusaqarsimavugut, tassani nalu-
naarutigineqarluni taamaallat na-
korsaq oqalutsinilu nunaqarfinnut
angalasinnaasut.
Aperisariqarpagillu: Kalaaliaraq
qanoq naleqarpa? Kialluunniimmi
oqaluttuunniassanngilaanga, na-
korsap nunaqarfimmut angalapal-
lannermini pissutsit pineqartut pil-
lugit naammaginartumik paasisitsi-
niaasinnaasoq. Takorlooruminaat-
sipparalu Qallunaat Nunaanni (im-
maqa tassani naalungiarsuit toqu-
sarnerat 1% missaaniippoq) taa-
matut peqqinnissap tungaatigut pi-
lersaarusiortoqarsinnaanera, ima-
tut oqarluni: »Tassa, akissaqartin-
ngilarput«. Illilli immaqa akiumas-
saatit, aasaanerani taamatut nuna-
qarfinni sulisoqarsinnaalluartoq,
umiatsiamimmi angalaneq qimus-
sernerminngaaniit aningaasartuu-
taannginnerummat. Tamatumali
nalaani Upernaviup nakorsaqarfia-
ni, naalungiarsuit inunngortut qu-
linngorneri tamaasa toqusoqartar-
poq — taamatullu amerlatigisut an-
naanissaannut akissaqarnerpugut,
nakorsaaneraa?
Ilinnuttaaq aamma allamik a-
peqqutissaqarpunga: Piniartup ta-
lerpimmini tikia qanoq naleqarso-
raajuk? Koruuninngorlugu?
Maannakkorpiaq nunaqarfiit i-
laanni piniartoq sapaatip akunnera
sinnerlugu tikermini marniliuut-
toorluni pinicilinitoraluarpoq — i-
luaqutaanngitsumik. Qimusserlu-
tami angalanissatsinnut aningaa-
sartuutissanit (36.000,-niusunit)
maannakr. 3.000,- taamaallaat sin-
nerupput, uffalu qimusserfigissal-
lugu suli qaammat ataaseq periar-
fissaagaluartoq.
Uagut Norgemi talerpimmi peer-
nera 10%-imik sulisinnaajunnaa-
rutitut nalilissagaluarparput. Maa-
nili Kalaallit Nunaanni issersuup a-
taani piniartup tikia 100%-imik su-
lisinnaarutisiutaasinnaalluaraluar-
poq. Maaniinninni inussat marni-
liuuttut arlallit pilattartariaqartar-
simavakka, tamatumalu kinguneri-
sinnaasai ilisimavakka: Immaqa pi-
niarsinnaajunnaarneq, ilaqutariit
nunaqarfimmit illoqarfimmut
nuuttariaqarnerat, suliffissaaleqi-
neq, imingassamut nakkaanneq
il.il. Immaqa. Inussaminnik marni-
liuutsitsisunik arlaleriarlunga sulia-
qartarsimavunga, ilaatigullumi a-
junngitsumik kinguneqartarpoq.
Taamaattumik: Illit akuerisinnaa-
nerpat, sipaarniarneq patsisigiin-
narlugu inuusuttoq nissumi saar-
ngata iluani aseruunneqarluni sa-
paatit akunnerini marlunni nalas-
sappat napparsimavimmit aane-
qarserluni?
Imaluunniit: Nunaqarfiit ilaan-
niillutit timerpit 20%-ia uutitersi-
mappat, ilinniarsimanngitsumillu
ernisussiortumik passunneqaruit,
aningaasanik sipaarniarneq pissuti-
giinnarlugu napparsimaviliaanne-
qarnissannut periarfissaqarnak?
Nakorsaaneq, Upernaviup na-
korsaqarfiani pissutsit ajoqaat.
Apeqqullu kingulleq: Tusaa-
manarpoq nakorsaqarfimmit anga-
latissalluta qimusseq ataaseq amer-
lanerpaanik aqqaneq marlunnik
qimmeqartarnissaa aalajangersi-
magassiuk. Ilanngullugulu aamma
aalajangersimavarsi, siornatigut
pissusiusartut, tassa KNAPK-p mi-
nistereqarfiullu akornanni isuma-
qatigiinniutaasimasut akimorlugit,
imaalillugu qimussersoq nakorsap
qamutini issimanerata nalaani kilo-
meterit ingerlavigineqarsimasut na-
joqqutaralugit akilerneqartassa-
sut. Tamannalu imatut isumaqar-
poq, qimussersoq angerlarsimaf-
fimminit siumut utimullu akilerne-
qartarani. Aammalu isumaqarpu-
nga piniartup qimmit qassit atussa-
nerlugit nalilersinnaanerugaa, na-
korsamit Qallunaat Nunaannit a-
putikittuminngaaneersuminngar-
nit. Tamatumanilu assigiinngisitsi-
soqannginnerpa, tassami maani na-
korsaq nunaqarfimmut angalanis-
saminut qulimiguulimmik attartor-
sinnaatippat (nalunaaquttap akun-
neranut kr. 18.000.-lerlugu), tama-
tumalu aningaasartuutit takkute-
riataarsinnaasut ilanngullugit?
Naggataatigut siunnersoruppak-
kit: Qaammatini pingasuni maa-
niissimaninni napparsimasunik
passussisarsimavunga arlaleriarlu-
nga, taamaalillungalu Nuummi
napoassimavissuarmut angalanis-
sat aningaasartuutaanissaraluat
pinngitsoortittarsimallugu, ataa-
siartumilli annertuumik ajoquser-
toqarpoq Nuummukaanneqarta-
riaqartumik, tamannalu kr.
200.000-it pallillugit aningaasar-
tuutaavoq. Ajornassannginnerpa,
oqarta kr. 200.000.-it immikkut it-
tumik maanga atugassanngortik-
kaanni meeraaqat toqusarnerannut
akiuutaasussatut?
Oqartoqartarpormi sullissineq
taamaaqataanik akisariaqartoq.
Neriulluga piaartumik akineqa-
rumaarlunga.
A.TUAGAGDLIUT1T
NR. 22 1984 43