Atuagagdliutit - 30.08.1989, Blaðsíða 12

Aataa Avanersuarmi
ajoqiusimavoq
Johansigne aamma Hendrik Petersen
Ilulissaniit Qaanaami panimminnut
tikeraarput
OQALL1NNEQ - DEBAT
ISUMMAT SAQQUMMIUGUK - SKRIV DIN MENING TIL AG
Pissusissamisoornerpat
All.: E. Petersen, Nuuk
- Qimmiaraatikka nerisis-
sinnarlugit aterpunga utaq-
qiartorlunga. Inuk ataasiin-
naq uannit siulliuvoq, taa-
malu billettit atorfissaqarti-
takka m arluk pisiaraakka.
Hendrik Petersen Ilulis-
saneersoq taama oqaluttu-
arpoq. Nulii Jensigne ilaga-
lugu Kununguamut ilaallu-
tik Avanersualiarput. Ka-
laallit Nunaata avannaarpi-
arsua takorusuppaat, aam-
mal umi panitsik nukarleq
-Jeg fodrede de små hunde-
hvalpe og gik så ned for at
stille mig i kø. Der var kun
ét par foran mig, så jeg fik de
to billetter, jeg skulle bruge.
Det siger Henrik Petersen
fra Ilulissat. Sammen med
sin kone Johansigne er han
taget med på Kununguaks
tur til Thule. De vil begge to
gerne opleve det nordlige
Grønland, men samtidig får
de lejlighed til at besøge de-
res yngste datter, der er
praktiklærer i sundhedsvæ-
senet i Qaanaaq.
Det er første gang i de 30
Qaanaap napparsimmaviani
sungiusarluni sulisoq tike-
raarusullugu.
Aappariit Peters en ikkut
ukiuni 30-ini aappariissima-
nerminni aatsaavissuaq su-
linngiffeqarlutik angalap-
put. Ukiut ingerlaneranni
sulinngiffeqarnitik aallaani-
amermut, aa li sarner mut
nuniannermullu atortarsi-
mavaat. Maannah tassa an-
galajumallersimapput. Jo-
hansignep taamaalilluni aa-
år, de har været gift, at æg-
teparret Petersen er taget
ud at rejse i ferien. Gennem
alle årene har de brugt deres
fritid på jagt, fiskeri og bær-
plukning. Men nu skulle det
være.
Og for Johansigne giver
turen til Thule lejlighed til
at se det sted, hvor hendes
bedstefar, Sichmann Ros-
bach var kateket. For 80 år
siden rejste han samme med
præsten Gustav Olsen fra
Sisimiut til Thule. Johan-
signe Petersens far var på
det tidspunkt syv år.
tagigaluami, Sechmann
Rosbachip, ajoqiuffigisima-
saa takusussanngorpaa.
Taassumap ukiut 80-it ma-
tuma siornatigut palasi Gu-
stav Olsen Avanersualiaqa-
tigisimavaa. Jensigne Peter-
senip angutaa taamanikkut
arfineq marlunnik ukioqar-
simavoq.
Katikkusuttor-
passuit
»Kissaatigineqarsimavorlu -
brudevalsen.« Kalaallit Nu-
naata radioata kissaatigisat
aallakaatikkaangamigit ta-
matigorluinnangajak ator-
tuartagaa ukiuni marlunni
kingullemi nuannarineqa-
leriartuinnarpoq, apparilk-
kumallutik imminnut ne-
riorsortut amerliartu inna-
ramik.
Qeqqata provstiata Ri-
chard Petersen-ip oqaati-
gaa, oqalufiinni katittartut
ukiuni kingullemi amerliar-
tortut. 1986-mi 147-t, 1987-
mi 253-t siomalu 1988-mi
oqaluffiup alteriata saavani
akuersisimapput 252-t.
Naalagaafliup sinniiso-
qarfiata katittut qanoq
amerlatigineri aamma naat-
sorsuusiortarpai. Borgme-
sterinit katitinneqarsimap-
put 1986-mi 81-t, 1987-mi
101-t siomalu aappariikku-
mallutik borgmester inut
akuersisimapput 81-t.
Tamar milli aappariinner-
minnik ajornartorsiute-
qanngitsumik ingerlaneq
ajorsimagamik avittarput.
Sioma katittunit tam anit
naalagaaffiup sinniisoqarfia
aqqutigalugu avisinneqarsi-
mapput aappariit 76-t.
Landsrettilli oqaatigisin-
naanngikkallarpaa, eqqar-
tuussiviit aqqutigalugit qas-
sit avissim an ersut, tamak-
kuninnga suliaqartut ulluni
makkunani HK-rmiut su-
liumajunnaaqatigimmati-
gik.
Giftelystne
bliver flere
»Det er så yndigt at følges
ad...« er en biyhupshymne,
der bliver mere og mere po-
pulær blandt giftelystne,
som svinger sig i bryllup-
svalsen lige efter kirkegan-
gen.
Midtgrønlands provst Ri-
chard Petersen oplyser, at
kirkelige bryllupper de sid-
ste to år har været stigende.
11986 var der 147, i 1987 253
og sidste år var der 252, der
dannede par foran alteret.
Rigsombudet, der holder
statistik over borgerlige vi-
elser, oplyser, at man i 1986
har haft 81 par foran skrive-
bordet. I 1987 var der 101,
mens man sidste år har haft
81 par, der er blevet viet af
borgmestre langs kysten.
Men det er dog ikke alle,
der får den fornøjelse at bli-
ve kaldt hr. og fru Jensen i
»Indtil døden skiller jer«, for
i 1988 var der 76 par, der
måtte igennem rigsombudet
for at blive skilt.
Landsretten har ikke
kunnet oplyse antallet af
skilsmisser, der er sket gen-
nem retterne, idet persona-
let, der har med statistik at
gøre, HK-strejker.
Nunagisatsmni up aru a-
gassat amerlagaluaqisut
arlalinnguit kisiisa taa-
gorsinnaavagut, inuit
ilarpassuisa qanoq ilior-
nitik imaluuniit qanoq
iliorumanitik isertuut-
t arp aat, t amanna arla-
litsigut paasineq øjor-
nanngilaq, inuuvu gum-
mi assigiingeqisut. Kisi-
anni nun arput pillugu
oqaasiuaartut, tassanilu
piginnittussaanerput
(nunap inuvii eqqarsaa-
tigaakka) inuit ilaannit
soqutigineqarpallaan-
gitsutut isumaqarfigine-
qartannguatsiarpoq.
Unalu taalaarlara, siulivutt
kalaaliviit piniamerinnar-
mik inuuniuteqarput. Mas-
sakku t ukiuni makkunani
taamatut pissuseqarun-
naarsimavugut, massa taa-
matut inuuniuteqartut suli
nunguissimanngikkaluar-
tut, sumiluuniit piniartarfi-
tik peqqissaaruttaqaat mia-
nersuutigissaqalugillu.
Kiallu ilisimasinnaavaa
nunatsinni uumasut inuu-
niutigineqartut siunissaq
ungasinnerussoq eqqarsaa-
tigissagaanni qanoq sivissu-
Eqqartomeqartoq nammi-
nersorlutik rejaanerusunik
aa 1 i sakkanillum i as sart ui-
sartut, utemerminni angal-
latinik useqartarsimanerat
KNI-p pisortaasa avoqqaari-
simagaat, -usineqartut kille-
qarfiup avataani niusimane-
rartarlutigik.
KNI- kisermaassilluni as-
sartuis arnera ullutsinnut
naleqqukkunnaartutut isi-
gisariaqalerparput, mikisu-
arsunnut allaat suut pisi-
masut KNI-p assartuinissa-
raluannut ajoqutaasorina-
mnaxmgitsut avoqqaarine-
qamiartarmata, ilaatigut
politistat-imut eqqaanarsin-
naasunik nipilimmik.
Allaaseqalaarninnut pis-
sutaaneruvoq, - nammineq
misigisimagakku qanoq
KNI torinngitsigsisumik
akisoqisumillu assartuisitsi-
niamera uppernarsisima-
gakku!
Aasaq pujortuleeqqannik
Sisimiuliareimavunga, Sisi-
miuniillu ingerlaqqissimal-
lunga silaannakkoorummik
Kangerlussuarmut.
Pujortuleeraq sarpiler-
fimmigut anorersuarsiome-
rup illatigut peeqqutilim-
mik, immattarfeqarmat nu-
namut qaqittissimavara ilu-
arsameqartariaqarmat kin-
gusinnemsukkut aøjumaa-
tigisumik atasinnaanersut,
ukiuni makkunani takusi-
massakka pissutigalugit
narrujuummissutut pissu-
seqartarpunga takullugit pi-
niarnialeruttorluni akornu-
sersuisut takkuttarmata,
(apeqqu tigisinnaavaralu
tuttut piniameqarnerisa
nalaani tappavani helekop-
terit sulerisamersut) soqu-
tigittaaqalutik nuna kaatsi-
arlugu takku teqattaartar-
tut paasinerlu ajomartarlu-
ni piniarfinni taamaalior-
tarnersut, tusarsimavaralu
kingorna turistit angallan-
neqartarsimasut, naluaam-
mi taamaaliortarneq nunat-
sinni sumiluuniit innimi-
nartuussoq, namminneq pe-
riaasertik sorraappaloqis-
soq kisiat ilisimavaat, alla-
mik naamik.
Taamaatumiilu kalaallit
tamaani piniarniartut nalu-
gunangikkaluarlugit, na-
lunngikkaluarpagummi
ileqqupalaaq pigiuaraat
(soqqusaassuseq).
Arlalippassuarni taama-
tut pisoqartarpoq, aamat-
taaq illoqarfmni, kialuuniit
nunaveqartup pissusipalaaq
nalugunangikkaluarpaa, ki-
rakku. Feriassakkali peree-
rakkit, Nuummut assartor-
neqarnissaa misissorsima-
vara, akillu assigiinngeqi-
sut, akisoreeqisullu pissar-
siaralugit.
Sisimiuniit Nuummut
25” (7,5 m) initalik taggik-
kaluarpaat, kr. 8.000 sinni-
laarlugit akeqassanerarlu-
gu, soorunami akissaqar-
tinngilara taama amerlatigi-
sunik feeriamerup kingu-
ninnguaput aningaasaate-
qannginnama. Nuummut
umiarsuarmik apuutereer-
lunga paasiniarpara qanoq
akeqassanersoq. Allarluin-
narmik tagginneqarpoq,
uuttuutai taagorakkit oqa-
riallartut pujortuleeraq taa-
ma ilusilik Sisimiuniit
Nuummut kr. 13.000 sinni-
laarlugit akeqassasoq!
Atuisartuusugut pissutsit
taamaattut naammagiin-
narsinnaajunnaarpagut 400
km missaannaaniitut taa-
matorujussuaq akilersortin-
niarnisaai iluamik eqqarsar-
sinnaasup akuersaarsin-
naanngilaa. Taamaammat
namminersorlutik assartui-
sitsisartut kajungersaarta-
riaqarput, pisinnaagunik
Radioavisikkut taaneqartu-
mik pingøjorarterutaannaa-
nik ilaatigut akilersitsisima-
sianni ilisimasariaqarpaat
taamatut pissuseqartuaan-
narneq qanoq kinguneqar-
sinnaasoq, taakkuinnaan-
gillammi tuttunniarfiit ilaa-
ni aamattaaq siumugassaa-
sarput qatiggat qimaanak-
kat, allaammi ilivitsut to-
quinnakkat takimeqarsin-
naallutik.
Taakkuinnaangillalli.
Eqalunniarfinni aamma
taamatut pissoqartarpoq,
tassa kuup akuinut eqqaan-
nakkat, aalisakkat allat,
aamma tassaniipoq soqqu-
saassutsimik takutitsineq.
Allarpassuupput takujumi-
nartanngeqisut, maannah
oqaatigiumanngisakka.
Taamatut pisoqartuaannas-
saguni suna ilimagisaria-
qarnersoq paasereertariaqa-
ru narp arput.
Radiukkut allaat eqqartor-
neqartaraluarpummi nuna-
mi, immanilumi, maan-
gaannaq eqqaannginnissaq
taagortomeqartarluni, ta-
makkuh oqaasunnaagunar-
put, nunarpummi asagutsi-
gu tamakku tungaasigut mi-
anersornerunissaq tamatta
aallarumasartugut paasil-
luinnar tariaqaratsigu.
s arnerat ilalertariaqartoq,
tapersersortariaqarlunilu.
Akit qaffakkalutuinnar-
pata, assartomerinnaan-
ngitsutigut tamatigulh Nu-
natsinni nammagassagut
peqqamiilhartuinnassap-
put, akihisinnaajunnaar-
nermik kinguneqaratarsin-
naasumik, ilaatigummi taa-
maapajaalereerpoq.
Politistat
Af Kel Holm
KNI’s monopol på fragt kan
ikke betragtes som nutids-
svarende og kan nærmest
betegnes som en handel i en
politistat. Grunden til, at jeg
skriver dette læserbrev, er,
at jeg har bevist, at KNI kø-
rer en så elendig og dyr fragt
på forskellige varer. I som-
mer var jeg i Sisimiut, hvor
jeg havde min båd til repara-
tion. Da jeg ikke selv havde
mulighed at transportere,
fik jeg den sendt gennem
KNI. Båden, som er på 7,5 m
med lille kahyt, skulle koste
omkring 8.000 kr. som jeg
ikke havde på daværende
tidspunkt. Og her fik jeg at
vide, at den ville koste
13.000 kr., hvis den blev
transporteret fra Sisimiut
til Nuuk.
Vi, forbrugere, kan ikke
længere acceptere forholde-
ne, når man især tænker på
den 400 kilometer lange
transport. Derfor må vi støt-
te de private, der for en tred-
jedel af KNI-prisen kan ord-
ne transporten.
Mariep pequtaatai
akikinnerupput
PEQUTIT pillugit Marie oqalo-
qatigiuL
Aviisersuaq neqeroorut BIL-
LIGMØBLER piniaruk.
Sallilikkiassamik aqitsumik ini-
mut pequsiat kusanavissut suli
pigaavut TAAMAALLMT kr.
2.995,-
Marie ullut tamaasa sianerfigi-
sinnaavat tlf. 4 34 55 nal.
12.00-imiit nal. 17.00-imut.
Kalaallit Nunaanni ningiut ta-
maasa MARlEp inuulluaqquai:
Gram Møbler
Box222.3952 Ilulissat
Bedstefar var
kateket i Thule
Johansigne og Henrik Petersen fra
Ilulissat besøger datter i Qaanaaq
Namminersortut
tapersikkit
All.: Kel Holm