Atuagagdliutit - 29.09.1994, Qupperneq 17

Nr. 75 • 1994

GRØNLANDSPOSTEN
Saqqummersimut isummemerit
Atugagdliutini sisamanngomermi 1. septemberimi saqqummersumi qulequttat
marluk imarisaanut isummemeq. Quppemermi 2-mi qulequtarineqarpoq
»Meeraq pingaamerutillugu«. Quppemeq 5-mi qulequtarineqarluni
»Inuiaqatigiinnut itersaaneq«

Meeqqanik perorsaanitsinni asanninnermik tunisinitta sa-
niatigut aamma tatiginartumik pisusilersomissarput pi-
ngaaruteqartorujussuuvoq. (Ass./Foto: Knud Josefsen).
Qulequttamut meeraq pi-
ngaarnerutillugumut atuar-
lugu assut nuannaarutigaa-
ra Vittus Holmip ukiorpas-
suarni meeqqat angerlarsi-
mafilani sulisimanermini,
meeraq peroriartornermini
assigiinngitsunik tunulia-
qutaqarlutik, meeqqat
angerlarsimaffiinut inissin-
neqartarnerannut, tun-
ngassuteqartunik misilitta-
gaqalersimanermigut ullu-
mikkut perorsaariaatsimut
oqaasertaliinera.
Tassa: »Meerartaarniar-
luni aalajangersimagaanni
aammattaaq meeqqap ilua-
mik perorsarnissaa anguni-
arneqartariaqartoq«. Isu-
maqarpunga oqaatsit taak-
kua ilumoorluinnartuusut.
Tassami uagut angajoq-
qaajusugut meeqqatta pis-
suserisaanut annertooru-
jussuarmik sunniuteqartar-
pugut, aammalu malunnar-
tarluni meeqqat inersima-
lernerminni, angajoqqaatik
ilaatigut pissusilersorner-
minni malittaraat, taa-
maakkaluartorli aamma
avatangiisiminniit sunner-
neqarnerat annertuujusar-
luni.
Ullumikkut talliman-
ngorniugaangat sapaatip
akunnerata naanerani
angerlarsimaffippassuarni
ileqquulersimavoq aliikku-
tariinnerup imigassamik il-
lulerlugu ingerlanneqartar-
nera. Isumaqarpungalu
ilaatigut tamanna ileqquliu-
tiinnarneqarsimasoq, ullu-
mikkut allaat meerartatta
peroriartortut tamanna pis-
susissamisuuginnartutut
isigilersimallugu. Isuma-
qarpungalu tamatumap ki-
Grønland som har så lille en
befolkning, hvordan kan vi
have råd til at give tjeneste-
mænd feriefrirejser hvert
andet år. Efter min mening
er det »fuldstændig for-
kert«, især ser jeg resultatet
ved overenskomsten at nar-
re andre grupper for hvad
der er af goder. Det passer
slet ikke til dagens Grøn-
land, vi skal ikke skrue tiden
tilbage til kolonitiden. Tiden
må da vise, at vi i Grønland
er kommet for at arbejde for
vort land, jeg ser det som no-
get usmageligt at give ferie-
frirejser til grønlændere i
eget land.
Tiden må da vise at ferie-
frirejser må og skal afskaf-
fes for alle, det kan heller
ikke være meningen at til-
kaldt arbejdskraft skal have
feriefrirejser efter 8-10-20
års tjeneste i Grønland. Vel
ngunerisaraa ilaqutariit
akunnerminni oqaloqati-
giinnerunissaagaluata killi-
lerneqartarnera taamaasil-
luni ajornartorsiutit anner-
tuut pilersarlutik, imaalial-
laannaq qaangerneqarsin-
naanngitsut.
Ilumoorluinnarpoq pi-
ngaarluinnartuummat ila-
qutariit akunnerminni pi-
lersaarusioqatigiittarnis-
saat, aamma aningaasaqar-
nerup tungaatigut. Taa-
maasillutik aamma meeqqat
paasinerusinnaasarpaat
sooq aatsaat qaammatip tul-
liani qarlittaarsinnaanerlu-
tik, taamalu ilaqutariit
akornanni uteriiserneq
ilaanni angajoqqaajulluni
nuannerpallaanngitsumik
misigifilgisagarput pinngit-
soorneqarsinnaalluni. Tas-
sanili aamma taamatulli pi-
ngaartigaaq meeqqamut ne-
riorsuutip eqquutitinnissaa,
tassami meeqqat tatiginnin-
nerat pissarsiarissagutsigu
aamma angajoqqaatut. pi-
ngaartilluinnartariaqarpar-
put neriorsuutitta eqquuti-
tinnissaat. Taamaaliorutta
taava qularissanngilarput
meeqqatta uatsinnut tatigi-
nartumik pissusilersornis-
saat. Isumaqarpungami
angajoqqaatut perorsaanit-
sinni pingaarnerpaaq tas-
saasoq meeqqatsinnut asan-
ninnitta saniatigut aamma
taakkununnga tatiginartu-
mik pissusilersornissarput,
naak immaqa ilaatigut ta-
matsinnut annernartumik
pisoqaraluarpalluunniit.
Paasinarnerusunngorlu-
gu oqaatigalugu soorlu im-
maqa arlaannut ingerlasus-
saalluni meeqqat ilaginagit,
skal tilkaldt arbejdskraft
have goder så længe der er
brug for deres viden, vi skal
blot huske på, at tiden nær-
mer sig, hvor der allerede er
grønlændere som har ud-
dannelsen som kan og vil
overtage ledende poster og
for den sags skyld andet ar-
bejde. Dét er meningen med
Grønlands fremtid, vi kan
ikke blive ved med at und-
skylde at vi ikke har kvalifi-
kationerne, det må skyldes
noget andet???
Jeg vil give Augusta Sal-
ling ret i meget af det hun
mener, blot tror jeg ikke på,
at der vil blive flere arbejds-
pladser ved at afskaffe ferie-
frirejser. Nej, vi skal nok an-
sætte flere hjemmehørende
med relevante uddannelser
og på denne måde overtage
flere poster fremover.
tassani meeqqat erseqqissu-
mik paasitittariaqarpagut
sumunnarnerluta meerarlu
ungalluni qiagaluarpalluun-
niit eqqortumik paasissutis-
saanik tunisariaqarpoq. Ma-
lugisarpara angajoqqaar-
passuit tamanna sanngiiffi-
gisaraat, allaat takusarpak-
ka angajoqqaat isertukujul-
lutik meeqqatik arajutsisar-
lugit anisut, isumaqarpu-
nga taamaasiornikkut
meeqqat aarlerisumik pis-
suseqalersartut taamaasil-
lutik angajoqqaaminnut pi-
umaffiginninnerat anneru-
lertarluni.
Meeqqanik ilaqutariinnut
inissiisarnermut tunngatil-
lugu, isumaqarpunga ullu-
mikkut tamanna pinngit-
soorneqarsinnaanngitsoq,
nunatsinni meeqqanut ul-
loq unnuarlu angerlarsi-
maffiusut kisiisa isumalluu-
taalissagaluarpata utaqqi-
sorpassuanngortussaam-
mata. Taamaammat isuma-
qarluinnarpunga angerlar-
simaffiit taamatut neqeroo-
ruteqarsimasut, qujarullu-
git atorluartariaqarivut.
Aammami nalunngilarput
angerlarsimaffiit taamattut
ilaasa siunertarisaraat mee-
ravissiartaarnissartik. Ta-
mannalu meeqqanut toqqi-
sisimanarnerungaarpoq
asuli tamanut tamaanga
inissitaaqattaarnermiit.
Pissutsit qulaani taasak-
ka tunngavigalugit isuma-
qarpunga kommunit asuli
akikinnersiuinnarlutik
angerlarsimaffinni inissii-
sarnerannik uparuaaneq
eqqunngitsoq. Isumaqarpu-
ngami kommunini meeqqa-
nut pitsaanerpaajusussaq
anguniarlugu qanoq iliuuse-
qarnissaq siunniunneqar-
tartoq, soorlu uagut Narsa-
mi tamanna pingaartilluin-
nartaripput.
Aammalu isumaqarpu-
nga pingaarluinnartuusoq
angerlarsimaffiit meeqqa-
nik tigumminninniarlutik
nalunaaruteqarsimasut,
ilumut piukkunnassuseqar-
nersut nalilerneqartarnis-
saat, ilaatigummi aamma
akissarsilaarnissaq siunner-
figiinnarlugu tigumminnik-
ku suttoqar tarsinnaanera
eqqumaffigineqartariaqar-
mat.
Tassa ataatsimut oqaati-
galugu imaappoq angerlar-
simaffinnut inissiisarnerit,
taamatullu børnehjemme-
nut inissiisarnerit tamaasa
ullumikkut pisariaqartippa-
vut. Tam akkuli periarfissat
minnerpaamik atornissaat
siunnerfigalugu Narsami
kommunalbestyrelsi psyko-
logimik atorfinitsitsivoq
aappaagu 1995-imi suliler-
sussamik, suliassaanullu pi-
ngaarnertut aammattaaq
ilaapput angerlarsimaffiup
ataatsimut sullinneqartar-
nissaa, imaanngitsoq meeq-
qat angajoqqaallu avissaar-
tuutsillugit, isumaqaratta
taamaaliornikkut aatsaat
pitsaanerpaamik sullissineq
angu sinnaassallu tigu.
Aningaasartuutissanik
tulleriiaarisarnermut tun-
ngatillugu Vittus Homip
uparuarpaa Radioaviisikkut
tusarliunneqarsimasoq,
Nunatta USA-mi ambassa-
døreqalernissaanut tunnga-
soq. Isumaqarpunga isum-
mat taamaattut iluatinnaa-
teqartuusut ilami allaat im-
maqa, siunissami nunatta
aningaasaqarniarneranut
iluaqutaalersinnaalluni,
tassami qularinngilara taa-
matut nunatta USA-mi am-
bas sadøreqalerneratigut
nunatta ilisarisimaneqarne-
rulernissaa pitsaasumik pe-
riarfissaqahssasoq, kingu-
sinnerusukkut nunatta Uu-
ani ineriartomermut ilua-
qutaaginnartussaq. UUu-
mikkummi nunatsinni ine-
riartornerup killiffigisaata
tamanna ilagiinnarpaa, isu-
maqarpungalu tapersersu-
innartariaqaripput.
Kiisalu naggataagut aam-
ma ilanngutitsiarusuppara
qulequttami »Inuiaqatigiin-
nut itersaasoq«. Qaqortumi
inuit 90-it peqataaffigisaani
ataatsimeersuamermit atu-
agagdliutinit ilanngutassia-
rineqarsimasumi uparuar-
neqartoq: »inunnik isuma-
ginnittoqarfimmi sulisut ul-
lumikkut suliatik ataasiak-
kaat ulluinnarni naammat-
toortakkatik malinnaaffi-
gissallugit periarfissaqan-
ngillat, tamatumunngalu
peqqutaavoq mittarfiit kul-
turiUu illussarsua meeqqat-
sinnit salliutinneqarmata«.
Kulturimut illussarsuar-
mut tunngatillugu oqaatsit
atorneqartut, »meeqqatsin-
nit salliutinneqarmata«,
isumaqarpunga taamatut
eqqarsarneq piviusorsiun-
ngitsoq pissutigerpiarlugu,
uanga isumaqarama kultur-
husimik pilersitsinissap
aamma tunuliaqutarilluin-
naraa meerartatta siunissa-
mi pitsaanersumik p>eriar-
fissaqalernissaat. Kultur-
huseqalernikkut pilersinni-
arneqartoq, tassaammat pe-
riarfissiineq inuusuttorpas-
suit ullumikkut assigiin-
ngitsunik piginnaaneqarfe-
qarlutik eqqumiitsuliorner-
mik ingerlatsisuusut tas-
suunakkut pitsaasumik pe-
riarfissinneqassapput, ine-
riartuaarnissaminnut, aam-
malu meerartavut qilanaa-
rutissaqalissapput, ineriar-
tornerminni nalunngereer-
lugu kulturimi suliniutinik
immikkut soqutigisaqarsi-
magunik periarfissagissaar-
nerminnik, atorluarneqar-
nerusinnaanerminnillu. Ul-
lumikkumut akunnitsinni
inuusuttorpassuit, inuusut-
tuaqqallu assersuutigiin-
narlugu nipilersornermik
arlaannilluunniit piginnaa-
neqarfeqarluartut, sumut
saariarfissaalatsisutut
utaqqiinnartunngortarne-
rat isumaqarpunga kultur-
huseqalernitsigut pitsaane-
rusunik siunissaqartitaalis-
sasut taamaasillutik aamma
ineriartornerup iluani ator-
fissaqartitaanermik misigi-
simallutik, imminnut tatigi-
nerulissutigissammassuk.
Soorngunami kulturhusi-
mut aningaasarpassuit ani-
ngaasaliissutigineqartussat
tu pigineqar sin naanngitsu -
mik qissimigaarneqarput,
taamaattorli isumqarpunga
aningaasat amerlassusaat
kisiat qissimigaarnagu siu-
nissami iluaqutaalernissaa-
nik isumalluarneq salliutit-
tariaqaripput, aamma taa-
maasiornikkut oqartussaa-
sut pimoorussillutik nunat-
sinnut tamanut iluaqutaa-
sutut misigineqarnissaanut
suliniarnissaat annertune-
russammat. Soorlu uagut
maani Narsami inuusuttor-
tavut isiginnaartitsinernut,
nipilersornernut allanillu
eqqumiitsuliornernut pigin-
naaneqarluartut, sinerissa-
mi atorneqarnerulernis-
saannut periarfissagissaar-
nerulernissaannut isumal-
luartugut.
Mittarliliortitsinissamulli
isumaga oqaatigissagukku
aammami taanna tikkuar-
neqarmat, isumaqarpunga
tassani suli nalilersuilluar-
neqartariaqartoq, soorngu-
nami nalunngilara piffiit
ilaanni mittarfiliornissat pi-
sariarqarluinnartuusut, si-
unissami angallannikkut
eqaannerusumik akikinne-
rusumillu assartuisarnerit
ingerlanneqalissappata, taa-
maattorli aamma piffiit
ilaanni naliliilluarnissaq pi-
sariaqarsoraara suli suliat
aallartinnginnerini. Tassani
soorunami kujataani timmi-
sartuussineq eqqarsaatigaa-
ra. Isumaqarama suli im-
mikkoortortami tassani na-
lilersuilluarnissaq pisaria-
qartoq.
GRØNLANDS LANDSRET
TVANGSSALG
På begæring fra kurator i boet Elias Larsen under konkurs,
advokat Ole Horsfeldt, Postboks 59, Fjeldvej 16, 3900 Nuuk
afholdes tvangsauktion over fiskefartøjet »AVA«, kendings-
bogstaver XP 3109, havnekendingsnummer GR 8-281.
Tvangssalget sker i henhold til bekendtgørelse nr. 201 af 3.
maj 1978.
Fiskefartøjet er en fiskekutter bygget på Langø Skibs- og
Bådebyggeri i 1973.
Skibets BRT udgør 19,99, og NRT udgør 4,60.
Enhver interesseret opfordres til at fremkomme med bud på
køb af fartøjet. Kopi af de vedtagne tvangssalgsvilkår og
salgsopstilling kan rekvireres ved advokat Ole Horsfeldt.
løvrigt opfordres registrerede som uregistrerede rettighedsha-
vere til at gøre deres rettigheder gældende ved det endelige
tvangssalg.
Endeligt tvangssalg afholdes i Grønlands Landsret, Retsbyg-
ningen, Tjalfesvej 1, 3900 Nuuk
fredag, den 7. oktober 1994 kl. 11.00.
Skriftlige bud, der skal være endeligt fastsat til et bestemt
beløb, kan fremsendes til advokat Ole Horsfeldt.
På tvangssalget vil eventuelle skriftlige bud blive fremlagt,
og der vil for de mødende være mulighed for mundtligt over-
bud.
Nuuk, den 21. september 1994
Landsdommeren i Grønland
Postboks 1040.3900 Nuuk
Kønig, Homann & Erichsen
ADVOKATFIRMA
FJELDVEJ 16 ■ POSTBOKS 59 • DK-3900 NUUK
TELEFON (299) 2 1370 ■ TELEFAX (299) 2 4117
Annuller feriefrirejser
All.: Suustu Petersen
Kommentar til AG nr. 66 af Augusta
Salling, med overskrift Annuller
tjenestefrirejser