Atuagagdliutit - 24.11.1994, Side 16

16
Nr. 91 • 1994
Narsami savaateqarfiliorniarneq
Allattoq, Tikeeraq Egede
Ulluni makkunani Narsami
savaateqarfiliorniarnerup
tusagassiuutit angusimaler-
pai. AG nr. 89-imi 17. no-
vember saqqummersumi
Johan Egede narsarmioq al-
lagaqarpoq nunaqqatini sa-
vaateqalernissamut akerliu-
lersinniarpasillugit. Oqaati-
gisaasa Uagaat Narsami-
gooq naasut, paarnat, kuan-
nit assigisaallu naalluavissi-
masut. Tamakkuli kommu-
nemut aningaasakillioqisu-
mut sutigut tuppallersaa-
taasinnaappat? Naak nalun-
ngikkaluarlugu ukioq man-
na narsarmiut paarnanik
tunisinerpaasimasut, apeq-
quserusunnarpoq illoqar-
finni nunaqarflnnilu allani
paarnanik tunisaqarluartu-
ni qangaanerusoq savaqar-
simanersoq paarnanik nu-
ngutsigaluartunik, savaa-
rummallu ukioq manna
paarnaqarluaqisunik. Ima-
luunniit imaassimanerpa
Narsami savaarunnera peq-
qutaalluni sineriammi ta-
marmi ukioq manna paar-
narpassuaqartoq. Kalaallilli
oqaatigisarpaat ukiup qa-
noq ingerlasimanera apeq-
qutaalluni parnat naasar-
tut!
Suliffissaaleqineq
Nalunngilarputtaaq Narsa-
mi ajornartorsiutit anner-
saat naleqareeqisorlu sulif-
fissaaleqineq atugaasoq. Sa-
vaateqalernerup ajornartor-
siutit tamakku annikillisis-
sannginnerpai? Imaluunniit
ukiorpassuarni utaqqissa-
nerpugut qallunaatsiaqar-
fiit, aatsitassarsiorfissat as-
sigisaasalu misissorneqar-
nissaasa tungaannut, taa-
malu suliffissaaleqisut
utaqqiserujussuarlugit? Sa-
vaateqarfeqalernissallu ilu-
atinnaataanut ilaavoq Nar-
sami ukioq kaajallallugu ne-
qileriffissaq. Ukiormigooq
kaajallallugu innuttaasunik
suliffissaaleqisunik sulias-
saqartitsisussaavoq. Savallu
neqaat tunineqartartut
amerlineqanngippata ukioq
kaajallallugu savat neqaan-
nik tunisassiortoqarsin-
naassanngilaq, taamaluaa-
siit avataaninngaanniit ne-
qinik tikisitsisoqartassaaq,
aningaasallu Kalaallit Nu-
naanniit annissorneqartu-
assallutik.
Isummat
akerleriilluinnartut
Kiisalu narsarmiut ilaat ima
oqarsimasoq Johan Egedep
allaaseraa: »Savaateqarneq
illersorpara, Narsamulli
taama qanitsigisumi savaa-
teqarfeqalernissaq akerle-
raara, Narsap Ilua, narsar-
miut paradisiat, amen.« Ila-
Narsami suliffisaaleqifTioqisunii savaateqalerneq iluaqutaalluarsinnaasorinarpoq. (Assi
toqqorsi vimmit)
FLUGGER
malervarer - tapeter
HEMPELS
skibsmaling
POLYESTER-
TOPCOAT
glasfibermåtter m.m.
KUNST-
ARTIKLER
blindrammer-lærred-
staffelier m.m.
Nuuk Farvelager ApS
Skibshavnsvej 22 . Box 295
3900 Nuuk . Tlf. 2 33 96
Behold din identitet
- kære Julemand
Af: Ole L. Poulsen, Narssaq
Hvad er det for en slags jule-
mand man vil have? Det er
selvfølgelig i alles interesse,
hvis han kan være en ind-
bringende forretning. Vi
som almindelige borgere er
nemlig ildie interesserede i,
at skulle sætte penge i fore-
Ved dekret af 15. november 1994 er:
The Greenland Agency for Seafood Ex-
ports ApS,
reg.nr. 44.358, Nuuk,
taget under konkursbehandling efter en anmod-
ning fra Erhvervs- og Selskabsstyrelsen.
Selskabet har hjemsted i Nuuk kommune, og
selskabets/skyldnerens adresse er:
Kongevej 2,
3900 Nuuk
Som midlertidig bestyrer af boet er antaget:
Advokat Bo Vestbirk laub
Postboks 59, 3900 Nuuk.
Der indkaldes til skiftesamling til valg af bostyre:
onsdag, den 7. december 1994 kl. 09.00
Skiftesamlingen afholdes i Grønlands Landsret,
retssal 3, Tjalfesvej 1, 3900 Nuuk.
Grønlands Landsret
d$n 18. november 1994.
tågenet.
Det er også under al kri-
tik, at man nu skal markeds-
føre julemanden med det
formål (som en der hjælper
de sultne og meget mere)
»bare for at holde liv i jule-
manden«.
Hvis vi prøver på at belyse
julemanden med udgangs-
punkt i vor barnesind, så er
han en person som har et
glædeligt budskab til os, og
det er på det grundlag, at vi
forbrugere (som er bekendt
med kristendommen) giver
gaver til vore kære og børn i
julemandens »navn«.
Det er en tradition, som er
gået i arv fra generation til
generation, og som jeg selv
overbringer til mine børn,
og jeg håber sandelig at de
vil benytte denne dejlige
skik, når nu de engang får
børn.
Hvis jeg skal prøve på at
tilkendegive min mening om
julemandens annoncerede
internationale fremstød,
mener jeg at det at »give
med den anden hånd og ta-
ger med den anden »-meto-
den er alt for betænkeligt.
Julemand
Gå ikke fra din velkendte fa-
con. De internationale hjæl-
peorganisationer skal nok
hjælpe de sultne børn i den
tredje verden, og vi skal nok
støtte dem. Behold din iden-
titet.
Hvis du skal være en han-
delsvare med succes tilfølge,
så er din seneste projekt ik-
ke forretningsmæssig. Det
arbejde, der er startet, er
endnu ikke udbygget. Du er
jo kun lige begyndt som den
eneste Julemand i Grønland
og i resten af verdenen.
Hvis julemanden agter at
virkeliggøre projektet, kan
det grønlandske samfund ri-
sikere at miste en god mulig-
hed i stedet for at få udbytte
af det. Derfor må juleman-
den ikke træde ud af sin rol-
le. Selv om formålet er godt
nok, har jeg svært ved at se
Julemanden dele gaver ud
blandt sultne børn eller yde
humanitær hjælp i det hele
taget, fordi den form for for-
retning kan være til mere
gene end gavn for Juleman-
den.
qalersimanerpugut isum-
manik akerleriilluinnarnik
isummersinnaasunik? Ta-
mannali isummernertut
taaneqarsinnaanerpa ima-
luunniit qinnutaanerpa?
Akerliunermut patsit
Taamaattumik isumaqar-
punga innuttaasut akerliu-
nerannut patsisaaginnartoq
siusinnerusukkut Narsami
savaateqarsimaneq (1980-
ikkut qiteqqunnerat tikillu-
gu). Taamanikkummi savat
annerusumik nakkutigine-
qarsimanngillat, taamaat-
tumillu illoqarfiup iluani
angalaartarsimallutik, al-
laallumi eqqaavissiortut
naammattuugassaasarsi-
mallutik. Tamakkuuppullu
nunaqqatigiinnik nuanniil-
liortitsisarsimasut. Maan-
nakkulli savaateqarnermi
peqqussutit ima sukangati-
gilersimapput, savat inaate-
qanngikkaanni savaateqar-
nissamut akuersisoqarsin-
naanani.
Maannalu isumaga anni-
sereerlugu Narsami savaa-
teqarfiliornissaq annertuu-
mik tapersersorusuppara.
Inuit ersisut?
All: Otto Sandgreen, Qeqertarsuaq
Ataasiarnannga naammat-
tuuisarpunga, sorlu allat pi-
sartut, tamanut atuagassa-
mik allaaserisaqaraangamik
ilaat atsiuineq ajortunik.
Atsiuisarsimagaluarpum-
mi, allakkaminnulli tama-
nut atuagassiaasunut ilan-
ngukkumaneq ajorsima-
vaat, »aaqqissuisoqarfimmi-
ulligooq ilisimasarpaat«.
Malugisarpara allaatigi-
sat atsiorneqanngitsut ilaat
atsiuinnginnissamut pissu-
tissaqartarsimasut, assi-
giinngitsunik pissuteqartar-
simassallutik, immaqa aki-
niarneqarnissamik ilaatigut
erissuteqarlutik. Atsiorne-
qanngitsulli aamma ilaqar-
put ersissuteqarnissamut
pissutissaqarsorinanngitsu-
nik.
Tunngaviatigut naamma-
gisarparput kina allassima-
soq pinnagu sumilli allaati-
ginnittoqarnersoq pingaar-
tittarlugu. Taamaakkaluar-
toq allakkat atsiorneqan-
ngitsut kinaassuseqanngit-
sutut isumaqarfigisarpak-
ka, tassa pikkunaraluarner-
minniluunniit pikkunassu-
seqanngitsut.
Nalunngilarami toqqar-
taaraluni pikkunarsaaru-
manermillu oqaatsinik pisa-
riaqanngitsumik sakkortu-
saagaasunik atuineq »aliini-
arneqarnissamik« siooraler-
sitsisinnaasoq. Taavaa ilin-
niartariaqakkatta ilikkarta-
riaqakkattalu ilagisariaqar-
paat akiniarneqarnissamik
kinguneqartussaanngitsu-
mik allassinnaanissaq,
oqaatiginiagaqarnerup sak-
kortusinnaanera allanngor-
tinngikkaluarlugu. Taava
oqaatigiumasaqartumut, at-
siornani allalikumalersu-
mut, ilungersorfiulissaaq
oqaatsit oqaatigiumasami-
nik ungaqqutaarinertaqan-
ngitsumik ersersitsisut
atornissaat, sakkortuulior-
figiumasaq ajuallannissaa-
nut pissutissaqartissanagu.
Nalunngilara sumik upa-
ruagaqarumaneq - assua-
rinninneq, pasillerneq, iser-
tuussaasumik oqaatiginnik-
kumaneq - assut mianersor-
nartoqartoq. Inuunermili
misigisat nalaatallu ilaasa
pisariaqalersittarpaat upa-
ruaasariaqalerneq. Assigiin-
ngitsutigut eqqunngitsuli-
orfigineqarsinnaavugut ima
kamaammersitsisinnaatigi-
sunik (ajuallatitsisinnaati-
gisunik) kinaassuserput
saqqummiunnagu sakkor-
tuuliorluta akiumalersinne-
qartarluta. Taamaaliorneq
ilaatigut ajorluinnartumik
isummerfigineqarsinnaa-
sarpoq, aterminik ilanngus-
siumanngitsoq »akiniaaju-
masuinnarmik« pissuteqar-
tinneqalersarluni. Inuit er-
siorpat?
Ullutsinni pisoqakulaler-
poq ilaatigut paasiuminaat-
sitatsinnik, tassalu Nammi-
nersornerusuni allaniluun-
niit angisuunik atorfilinnik
soraarsitsisarnernik. So-
raarsitsinerit soraarsitsisu-
nit pissusissamisoortinne-
qartillugit soraarsitaasunit
pissusissamisoortinneqar-
neq ajorput, tassami ilaat.
Soraarsitsinerit sumik pis-
suteqavinnerat paasiumi-
naatsinneqartarpoq, paasi-
sitsisussat »oqaatigisin-
naanngikkallarpara«-mik
akissuteqarajuttarmata.
Taakku pissusiviusunik
oqaatiginnikkumanngitsut
aamma ersinerlutik?
Sumi isertuussineqartil-
lugu imaassangatitsinerpas-
suarnik saqqummerartoqa-
lersarpoq, tamannalu
inuussusermut ilaavoq un-
nersiutigisassaasumik
oqaatigineqarsinnaanngil-
luinnartoq. Inuiaqatigiit
taama ikitsigaluta pisaria-
qarsorinanngikkaluarpoq
ersinermik pissuteqartumik
isertuussinissaq. Atermik
pissusiviusunilluunniit er-
seqqissuhuuteqaruman-
nginneq siunertarisaasumit
killormorluinnaq kingune-
qarsinnaasarpoq.
Soorunami nalunartar-
poq allaatigisaqarlutik ater-
minnik saqqummiiuman-
ngitsut allallu pissusiviusu-
nik oqaatiginnikkuman-
ngikkallartut taamaalior-
nerminnut tunngavigisaat
ilumut inuunerup navianar-
torsiortitaannginnissaanik -
takussaasumik takussaan-
ngitsumilluunniit - imaqa-
lernersoq. Tassungalu ata-
sumik eqqarsarnartarpor-
taaq ersinermik pissuteqar-
luni kinaassusermik pissu-
siviusunilluunniit isertuus-
siumagaanni saqqummius-
sinissaq (soraarsitsinissaq)
ilumut pisariaqartarsima-
nersoq, - aamma ima isuma-
qai'tillugu: isertuukkuma-
sat tamanut tusagassiarin-
ngikkaluarlugit pineqartut
akornanni aaqqinneqartil-
lugit iluarsineqartillugillu, -
taamaaliornissamut arlaati-
gut periarfissaqanngitsoor-
navianngimmaat. Inuune-
rup ilungersornartuini ilik-
karsimanarpoq »manngerti-
taai'neq« ajornartartoq. Isu-
maqatigiissutigisat »seqi-
neq tarritsinnagu« sulissu-
tigalugit iluarsiniarnissaat
pisar iaqarsimasoq-una.
Taava inuit ersisariaqan-
ngillat inuiaallu taava toq-
qissisimanerussapput.