Atuagagdliutit - 25.06.1996, Side 14

14
Nr. 48 • 1996
7^t£a É/É
GRØNLANDSPOSTEN
Peqqissaasunut ikiortit
emisussiorhmngorlik
All. Kirsten Ahlquist, Aasianni ernisussiortoq
Peqqissaasut Kalaallit Nu-
naanni sulisinnaatitaanerat
sulinerallu pillugit landstingip
peqqussutaa atuareerlugu pe-
riallarpara naartuneq, emineq
ernereernerlu »puigorneqa-
vissimasut«.
Peqqissaasunut ikiortitut i-
linniartitaaneq pitsaasoq ato-
runnaartinneqarpoq, peqqis-
saasunngornianillu ilinniar-
titsineqalerluni ikiueqqaaner-
nik ilallugu.
Innuttaasut taamannak
pineqarsinnaanngillat.
Kapitali 1, paragraf 12-imi
ima allassimavoq: »Peqqis-
saasoq pisussaavoq qinnuigi-
neqamermigut sapinngisanilu
naapertorlugu...» - naammap-
pa? - Innuttaasut taamak pine-
qarusussusoraasigit?.
Sooruna Kalaallit Nunaan-
ni naammattunik emisussior-
toqalernissassi tungaanut
peqqissaasunut ikiortinik ilin-
niartitsineq ingerlannianngik-
kissi? - Nakorsaqarnermi!!
Nakorsat maanna pilattaaria-
taarnissartik ernumassutigi-
lereerpaat - kisimiillutillu er-
nisussiortalissappata, ikinner-
nik maannartoqartalissaaq.
Danmarkimi 60-ikkunni pi-
gissaarnerup nalaani emisus-
siortorpassuit ilinniartinne-
qarput. Kommunit amt-illu
kattussuunneqarput, inunnik
aningaasatigut ikiuisamermik
inatsisitaartoqarpoq kiisalu
ernisussiortut naalagaaffim-
mut atatinneqalerput - emi-
sussiortunngomiallu ilinniar-
fiini ilinniartut ikilisinneqar-
lutik.
Qanoq pisoqarpa: Ernisus-
siortut amigaatigineqalerput,
qimmuuttoqartalerlugilu.
Kalaallit Nunaat taamatut i-
liulissava - aaqqiissutit af-
faannaat atorlugit?
Isiginninngitsuusaarun-
naarlusi paasinneriaritsi - Ka-
laallit Nunaanni peqqinnissa-
qarfik 30-40-kkunnut utissa-
va, ernisussiortut imminnut i-
linniartittut atulerlugit? - Taa-
maattoqartariaqanngilaq, ilaa.
Peqqinnissaqarfeqartariaqar-
pugut ilinniarluarsimasunik
piumassuseqartunillu sulisu-
linnik.
Isumaqassanngilasili erni-
sussiortut qallunaat maannar-
tissinnaassallugit ukiuni aala-
jangersimasuni sulisussatut
isumaqatigiissuteqarfigalugit,
qaammammut 14.000 kronik
akissarsiaqartillugit, qaavati-
gullu suliartoriataarsinnaa-
nermut 4.300 kroninik tape-
qartillugit - ullumikkut sulias-
saannut piumasaqaatit naa-
pertorlugit.
Ulloq unnuarlu kaajallallu-
git piareersimaneq - sapaatit
akunneranut nalunaaquttap
akunnerini 40-ni sulitillugit -
sulinngiffeqamemi suliartor-
tittarlugit - immikkut tapeqar-
tinnagit napparsimasunik a-
ngallassitillugit - nunaqarfili-
artitsinerit, nunaqarfimmiu-
nillu katsorsaatilugit - naartu-
sunik sulisunillu ilinniartitsi-
nerit - atuarfinni 8.-9.-10.
klassinik atuartitsinerit.
Ernisussiortutut sulineq er-
nisussiornerinnaanngilaq, tas-
sa suliaanni annikinnerpaaq.
Ernisussiortut suliaat assi-
giinngitsunut, imminnulli ata-
qatigiittunut, immikkoortin-
neqarsinnaapput, immikkoor-
tullu arlaat amigaataappat a-
jutoortoqarsinnaavoq.
Ernisussiortut suliaat
Imm. 1 :Naartuneq - misissui-
nerit assigiinngitsut, ilitser-
suineq, ilinniartitsineq, naar-
tunerup nalaani napparsim-
mavimmut unitsitsisoqarsi-
naavoq kiisalu naartusut er-
neqqammersulluunniit nuqa-
riataarsinnaanerinik katsor-
saanerit, inortunik meerar-
taartut, siusippallaamik er-
nganik qaartoortut. Nunaqar-
fimmiunik omillugit paaqqu-
tarinninneq aamma/imaluun-
niit misissorneqartussanik ag-
gersaanerit aamma eminissaq
sapaatit akunnerinik 3-4-nik
sioqqutsilluni aggersaanerit.
Imm. 2: Eminissat sioqqul-
lugit sapaatit akunnerini ki-
ngullemi - naartunermi emi-
nermiluunniit pissusissamisu-
unngitsut paasiniameri kiisa-
lu pappilarsornerujussuaq.
Imm. 3: Eminiartumik nak-
kutilliineq, ilaanni ulloq un-
nuarlu kaajallallugit, inortu-
nik meerartaamemi anaanaq/
ataataq isumagalugit, inortut
puuiniititsinerit, namminneq
anersaartorsinnaanngitsut qa-
rasaanik ajoqusiinaveersaar-
titsilluni passussineq. Nuum-
mut Danmarkimulluunniit i-
ngerlatitseqqinnerit.
Imm. 4: Emereerneq - mi-
lutsitsinermik miluffittortitsi-
nermillu ilitsersuineq, eme-
reersunik eqaarsaartitsinerit,
imminut eqqiluisaartinneq,
angerlartitsilemermi oqaloqa-
tigiinneq, naartunaveersaaru-
tit, ernereernerup kingorna
misissuinerit.
Imm. 5: Sapaatit akunneri-
ni arfmeq pingasuni emereer-
sumik malinnaaneq aamma
naartunaveersaartitsineq. Na-
jugaqarfiit ilaanni peqqinnis-
samut ikiuineq akiuussutissa-
nillu kapuineq.
Tamakku saniatigut emi-
sarfmnut emereertulli inaan-
nut innartitsinerit, emisussi-
ortup allaffia il.il.
Isumaqartoqassaguni suliat
ajornaatsuusut, nammineq
misilittariaqarpoq. Ilissi ila-
quttasiluunniit pitsaanerpaa-
junngitsumik pineqarusup-
Taamaanngila, ilaa - sulini-
uteqamiaritsi. Anaanap aam-
ma meeqqap/ilaqutariit peq-
qinnissaat akeqarpoq - akiliu-
teqamiaritsi sulisunillu ilinni-
artitsillusi.
Aana siunnersuutiga
Peqqissaasunut ikiortit emi-
sussiorsinnaasut ernisussior-
tumit ilinniartinneqamissaan-
nut periarfississigit. Emisus-
siomissamut, ernisussiortullu
suliaannut piareersimatissigit
- imaanngilaq emisussiorfim-
mi suliuartillugit. Taamaalip-
pat Kalaallit Nunaat peqqis-
saasunut ikiortinut/emisussi-
ortunut suleriaaseqalissagalu-
arpoq ingerlalluartumik. Na-
korsaqarfinni anginerusuni
soorlu Aasianni aammalu
ukiumut 50-it sinnerlugit er-
niffiusartuni suleriataarsin-
naanermut tapigitinneqartut
qaammammut 10.000 kroni-
nut amerlineqartariaqarput.
Imminut eqqarsaatigalunga
oqarusuppunga, sulinerup ilu-
ngersunamera akissarsiallu
imminnut naleqqunnerugalu-
arpat Aasianni ukioq 2001,
soraaminngornissara tikillugu
ernisussiortoqarsinnaasima-
galuarpusi.
Angajoqqaanut allakkat ammasut
All, kommuneqarfiit Kattuffianni siulittaasoq Edvard Møller
Qitornaqarsimagussi ukiumi
atuarfiusumi qaammatit mar-
luk qaangiuppata aallartittus-
sami atuartuusussanik ilisi-
masariaqarparsi, piareersaati-
gineqarmata ukiumi aggersu-
mi allannguutissat, taamaalil-
lutik nunaqqatigiikkuutaat
aamma ilissi angajoqqaat
qitomassi atuarfianut anner-
usumik sunniuteqalissallusi.
Eqqarsaatit taakkua naa-
pertuulluinnarput nunamut ta-
marmut najugaqarfikkuutaa-
nilu politikerit sulissutigalugu
aallartissimasaannut; innut-
taasut pillugit aalajangiisar-
nerit pisassasut sapinngisa-
mik innuttaasunut qaninner-
paami, taamatullu atuisartut
sapingisamik annerpaamik
aalajangiiniartarneri peqataa-
tillugit.
Assersuuteqarfiginiarpassi
pitsaasumik nutaarluinnar-
millu:Ullumikkut imaappoq,
namminersomerullutik oqar-
tussat qitomassi atuarfimmi
atuartinneqamissannut ilinni-
artitsisunik atuartitsisussanik
pissarsiortarput, ilinniartit-
sisut sumiinnissaannik aala-
jangiisarput, atorfmititsisarlu-
tillu. Angajoqqaatut sunngu-
amilluunniit sunniuteqarfigi-
sanngilarsi kiap atorfmitsin-
neqarnissaa. Sulilu ajorneq
tassa, aamma sunniuteqarfi-
ginnginnassiuk ilinniarsima-
sunik ilinniartitsisunik tikit-
toqassanersoq qitomassinnik
atuartitsisussanik.
Oqareernittut namminer-
somerullutik oqartussat aala-
jangiisuusarput. Qanganngor-
poq taamatut aaqqissuussiso-
qarmat peqqutaasimavoq atu-
arfeqarfinnut assigiinngitsu-
nut taamaaliorluni naamma-
ginartumik agguaassisoqar-
sinnaanera. Tamanna oqaati-
gisariaqarpoq eqqarsaataasoq
kusanartuullunilu eqqortoq.
Ajoraluartumilli pissutsit
pissusiviusut allaapput.
Siomatigomit aatsaat taa-
mak equngatigisumik ilinni-
artitsisut agguaanneqartaler-
Hvis I har børn i skolen i det
skoleår, der starter om to
måneder, bør I vide, at der i
løbet af det kommende år for-
beredes ændringer af skolen,
så lokalsamfundet og I som
forældre får større indflydelse
på Jeres børns skole.
Sådanne tanker er helt i tråd
med det arbejde lands- og
lokalpolitikere har igangsat
om, at beslutninger om bor-
gerne skal træffes så tæt på
borgerne som muligt, ligesom
brugerne i videst muligt om-
fang skal inddrages i beslut-
ningsprocesserne.
Jeg vil give Jer et godt og
helt frisk eksempel:
put. Kommuneqarpoq naam-
mattunik i linniartitsisulinnik
kommunellu allat maannak-
kut ilinniartitsisut pisariaqar-
titamik affaat amigaatigaat.
Namminersomerullutik o-
qartussat nunatsinni atuarfin-
ni tamani ilinniartitsisus-
saqarnissaq akisussaaffigim-
massuk pissusissamisoorsori-
nassagaluarpoq namminer-
somerullutik oqartussat pi-
suutissallugit. Tamannali ilu-
aqutaassava? Ilimanarpoq
sapinngisaminnik pitsaaner-
Som det er i dag, er det
hjemmestyret der annoncerer,
placerer og ansætter lærere til
at undervise på Jeres børns
skole. Som forældre har I
ingen som helst indflydelse
på hvem der ansættes. Og
hvad værre er, I har heller
ingen indflydelse på, om der
overhovedet kommer uddan-
nede lærere til at undervise
Jeres bøm.
Det er som sagt hjemme-
styret der bestemmer. Gran-
den til at man i sin tid lavede
en sådan ordning var, at man
kunne fordele lærerne rime-
ligt på de forskellige skoleste-
der. Det må siges at være en
paamik iliorniaraluartut.
Aamma isomartorsiuineq isu-
matuuliomerunanilu akerliu-
niamerinnaassaaq.
Killormut saatilaariartigu.
Ilinniartitsisut amigaataaneri-
sa qitomasi eqqussavai. Aam-
ma ilissi taakkuunngilasi pis-
susissamisoortumik qitomas-
si atuarnerannut annerpaamik
akisussaasutut misigisimasut.
Taamaattumik ilinniartitsi-
sunik atorfmititsisarneq nu-
naqqatigiikkuutaanut inissin-
neqartariaqarpoq, taamaalil-
smuk og rigtig tanke.
Men desværre viser virke-
ligheden noget andet.
Aldrig før har lærerne væ-
ret fordelt så skævt. Der er
kommuner med stort set fuld
lærerdækning og andre kom-
muner, der i øjeblikket mang-
ler halvdelen af de lærere de
har behov for.
Når hjemmestyret har an-
svaret for lærerdækningen til
alle skoler her i landet, kunne
det synes naturligt at skyde
skylden på hjemmestyret.
Men vil det hjælpe? De gør
formentlig det bedste de kan.
Og en kritik vil bare være
gold og negativ.
lusi ilissi angajoqqaatut qanil-
lissagassi taamalu politikkik-
kut aalajangiisartut neriorsuu-
taannik uteriiserfigisinnaaler-
lugit.
Imaaliinnarluni uppeman-
ngikkaluarpoq ilinniartitsisut
amerlanerusut pissarsiarine-
qasssut kommunet nammi-
neerlutik ilinniartitsisunik a-
torfinititsisalerpata.
Kisianni misissuinerit taku-
tippaat, ujarlerluni avammut
suliniuteqameq anginerujus-
suanngortartoq akisussaaffik
Lad os vende det om. Det
vil gå ud over Jeres bøm, når
der mangler lærere. Og I er
dem, der naturligt føler an-
svar for Jeres børns skole-
gang.
Derfor må og skal lærer-
ansættelse lægges ud i lokal-
samfundet, så I som forældre
kommer tæt på og dermed
kan fastholde de politiske
beslutningstagere på deres
ord.
Umiddelbart skulle man
ikke tro, at der kom flere
lærere ved at kommunerne
selv står for læreransættelser-
ne.
Men undersøgelser viser, at
nammineerluni nammatassa-
tut tigugaanni. Aamma oqaa-
tigisariaqarpoq, pissutsit ajor-
nerulersinnaanngitsut.
Asasakka angajoqqaat. Ma-
linnaaniaritsi paasissutissiis-
sutinut maannakkumiit tak-
kussulersunut oqalliseqataa-
niaritsilu najukkassinni atuar-
fik pillugu aamma atuarfiit
siulersuisoqalernissaa ukiu-
mit tullermiit aallartittussaq
pillugu.
Ilissiuana qitomassi siunis-
saat pineqartoq.
engagementet, det opsøgende
og udfarende arbejde stiger
voldsomt når man selv tager
ansvaret for egen skæbne. Og
endelig må man også konsta-
tere, at det ikke kan blive
værre.
Så kære forældre. Følg med
i den information der kommer
fra nu af og deltag i den debat
om den lokale skole og ind-
førelse af skolebestyrelser,
der kommer til at løbe det
næste år.
Det gælder Jeres børns
fremtid.
Mere indflydelse til forældrene
Af Formanden for kommunernes landsforening Edvard Møller