Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 05.10.1999, Blaðsíða 3

Atuagagdliutit - 05.10.1999, Blaðsíða 3
GRØNLANDSPOSTEN MARLUNNGORNEQ 5. OKTOBER 1999 • 3 Naalagaaffiup inissiaatini nammineq akilertariaqarpai Inissaaleqinerup nalaani naalagaaffimmi sulisut immikkut inissinneqartariaqanngitsut, Ellen Kristensen isumaqarpoq KØBENHAVN(CSL) - Naa- lagaaffiup inissianik aggu- aassisamermi inissarsiortunit tusindinik arlalinnik amer- lassusilinnit salliutinneqar- tarnera unittariaqalerpoq. Kalaallit Nunaannit folke- tingimut ilaasortaq Ellen Kristensen taama isumaqar- poq, sisamanngorpallu Fol- ketingimi ammaalluni oqalu- giarnermi ajornartorsiut ta- manna sakkortuumik sammi- niarpaa. - Ullumikkut ineqarnerup iluani annertuumik aningaa- sakilliorpugut. Pingaartumik Nuummi, initaarniarluni uki- uni 10-15-ini utaqqiffiusartu- mi. Taamaammat naalagaaf- fik Kalaallit Nunaanni sulif- feqarfiit allat assigalugit aki- sussaaqataasariaqarpoq, a- torfilittamilu inissaannik sa- naartortariaqarluni. - Ullumikkut naalagaaffik Kalaallit Nunaanni sulisitsi- suni kisiartaalluni inissaqar- titsinikkut utaqqisunut allat- torsimaffik nalinginnaasoq avaqqutiinnarlugu innuttaa- sunit suliffeqarfinnillu allanit salliutinneqartarpoq. Inissaa- leqinerujussuaqarmalli naa- lagaaffik annertunerusumik artukkiisariaqanngilaq, Ellen Kristensen oqarpoq. Piumasat allat Naalagaaffiup Kalaallit Nu- naanni inissiaqarnermi sana- titsisuusalernissaanut siun- nersuut, ukiup tullianut ani- ngaasanut inatsisissamut ata- tillugu Venstre-p oqallisissi- aanut ilaavoq. Aarnma oqa- luuserisassanut ilanngunne- qarpoq. Kalaallit Nunaanni matoqqasumik paarnaarussi- viliornissamut piffissamullu naleqquttunik mattussivilior- nissamul naalakkersuisut a- ningaanik illuartitsinissaat. Tamakkulu tassarpiaapput Kalaallit Nunaanni Eqqar- tuussiveqarnermut Ataatsi- miititaliap siunnersuutigisai. Aarnma Ellen Kristensen kaammattuiniarpoq, akissar- sianut qaffaat 1997-imi atuu- tilersoq politiinut kalaallinut tunniunneqassasoq, qaffaallu taanna qangalili politiit qal- lunaat pissarsiarereersima- vaat. Imaassinnaanngilarmi politiit kalaallit akissarsia- mik iluarsineqarnissaat ukiu- ni ntarlunni utaqqissagaat, taakkulu ataatsikkut tunniun- neqaratik annikitsunnguak- kaarlutik tunniunneqartus- saapput, Ellen Kristensen o- qarpoq, aammattaarlu kissaa- tigaa Danmark-imi kalaallit illuisa ingerlanneqarnerat naalagaaffiup tigussagaa. - Ingerlatsinermut ani- ngaasartuutit tunngavimmi- gut amtini kommuninilu po- litikerit susassarinngilaat. Amtini politikkikkut anguni- akkanut ilaanngillat, taa- maammallu pingaartuuvoq illut taakku naalagaaffiup su- sassarisaasut pilertornerpaa- mik Statsministeriaqarfiup a- taanut inissinneqarnissaat, taamaalillutik kommunini amtinilu politikkikkut sipaar- niarnerni eqqoruminarun- naassammata, Ellen Kristen- sen isumaqarpoq. Emgup nukinganut milliardit kuardat Erngup nukingani nukissiorfiit marluk akimikkut nikingassuteqangaartut Siumup aningaasalersugassatut siunnersuutigerusuppaat (EE) - Kujataani Qullortor- suarmi erngup nukinganik nukissiorfiliornissaq 210 million kroninik akeqassaaq, kujataamiut innaallagissamik pilersorneqarnerminni akis- saajaatiginerulerfissaat, in- naallagissiorfik ukiumut 10 millioner kroninik akisune- rusumik ingerlatsinermut a- keqartussaammat. Erngup nukingani nukis- siorfiup kujataani illoqarfiit marluinnaat pilersorsinnaa- vai, tassalu Qaqortoq Narsar- lu, taamaallaallu Narsap nu- kissiorfia nutartigassaalluni, Qaqortumiittoq nutaajulluni, Taamatuttaaq Tasiilami emgup nukinganik innaalla- gissifiorfimmik 40 millioner kronimik akilimmik sanaar- tortoqarnissaanik siunner- suuteqartoqarpoq. Taassuma akinnerungaatsiarneranut peqqutaavoq illoqarfiup ti- maatunginnguani sananeqar- sinnaammat. Innaallagissior- fissaq innaallagissiorfittut diesel-itortutut akeqaannar- poq, Tasiilami innaallagis- siorfik aserfallassimammat ukiut sisamat tallimat qaa- ngiuppata nutaamik taarser- tussaagaluartumut akeqqati- giipajaaginnarlugu. Ataatsimut aaqqiineq Emgup nukinganik nukissi- orfiliortitsinissat Inatsisartu- ni oqallisaangaatsiarpoq, Siumut angallannermi mit- tarfiliornermullu atatillugu nukissiorfiliornerit ilanngul- lugit aningaasalersorusukka- mikkit. Siumup erngup nuki- nganik aningaasalersuinissa- mut pilersaarusiornissaq kis- saatigaa, mittarfiillu amerla- nerit sanaartortikkusullugit. Qorlortorsuarmi erngup nukinganik nukissiorfilior- nissamul misissuinissanut siullernut sioma Inatsisartul aningaasanik akuersissute- qarput. Akisuut Naalakkersuisut aningaasa- nut inatsisissamut siunner- suutaanni allassimavoq ern- gup nukissiorfiliornissat aki- sussasut. Naalakkersuisut politik- keraat aningaasatigut iller- sorneqarsinnaasuni erngup nukissiorfiliortoqassasoq. Kujataani taamaanngilaq, naalakkersuisut erseqqissaa- tigimmassuk innaallagissior- fik taamaattoq diesel-itortu- nut marlunnut naleqqiullugu ukiumut 10 millioner kronit sinnerlugit ingerlatsinermut akisunerussasut. Qorlortorsuarnut 11 millionit Taamaakkaluartoq naalak- kersuisut Qorlortorsuarmi sukumiisunik misissuititse- rusupput. Ukioq 2000 eqqar- saatigalugu naalakkersuisut 3 millioner kroninik qinnu- teqarput. Tamakku saniatigut naalakkersuisut 6 millioner kronit nalingannut sanaartor- nissamut sanaartornissanullu misissuisitsipput. - Qorlortorsuarni erngup nukinganik sanaartortitsinis- saq 210 millioner kroninik naleqarpoq, ingerlatseqatigi- iffittut sanaartorneqassappat, naalakkersuisut Qorlortorsu- armul pilersaarumminni taa- ma naggataagut allapput. A- kuersissutit siulliit 2 millio- ner kroniusut ilanngukkaan- ni, maannamut 11 millioner kronit angussavaat, Inatsisar- tut akuersissappata. Erngup nukinga pillugu 1995-imit nassuiaatini erser- poq erngup nukinganik nu- kissiorfiliomeril akisusartut, innaallagissap aqqutissaa- liornerit annertunerat peqqu- tigalugu. Innaallagissiorfim- mit illoqarfiit marluk tu- ngaannut innaallagissap aq- qusiornerit akisoqutaapput, taakkulu illoqarfiit marluk tungaannut 72 kilometeri- usussaapput. Assersuutigalu- gu Utoqqarmiut Kangerlu- arsunnguannit Nuummut innaallagissap aqqusiorneq 56 kilometerisut isorartutiga- aq. Tasiilami akikinneruvoq Tasiilami erngup nukinganik innaallagissiorfiliornissaq akikinnerungaarpoq, innaal- lagissiorfik illoqarfimmit kilometerialunnguanik unga- sinnerusumi sanaartorneqar- sinnaammat. Innaallagissap aqqutissai kilometerit mar- lussuinnarnik takitigisut ikkussuunneqartussaamma- ta. Ukiut pingasut tallimat i- ngerlaneranni Tasiilami in- naallagissiorfik taarsertaria- qalertussaavoq. Innaallagis- siorfik aserfallassimaqaaq, ullumikkut ingerlanniarnera akisungaatsialersimalluni, ilaatigut kingoraartissat im- Kvart milliard kroner til vandkraft Siumut ønsker forslag til finansiering af to vandkraftværker med meget store prisforskelle (EE) - Et vandkraftværk i Qorlortorsuaq i sydgrønland vil koste samfundet 210 mil- lioner kroner og gøre elektri- citeten dyrere for forbruger- ne i sydgrønland, fordi det vil koste ti millioner kroner mere om året at drive værket. Dette vandkraftværk kan kun komme til at dække elforbruget i de to sydgrøn- landske byer, Qaqortoq og Narsaq, hvoraf kun Narsaqs værk trænger til renovering, værket i Qaqortoq er nyt. Desuden ligger der et for- slag om at etablere et vand- kraftværk i Tasiilaq til 40 millioner kroner. Den er betydelig billigere at anlægge fordi, værket kan etableres få kilometer fra byen. Prismæssigt ligger vandkraftværket også på niveau med et dieselkraft- værk, som alligevel skal etableres om fire til fem år, fordi værket i Tasiilaq er totalt nedslidt. Helhedsløsning Netop vandkraftværker er blevet en meget varm poli- tisk kartoffel i Landstinget, fordi Siumut kræver en såkaldt helhedsløsning på trafik og finansieringen af landingsbaner og vandkraft. Det betyder, at Siumut ønsker en plan for finansie- ringen af vandkraftværket og endnu liere landingsbaner. Landstinget har allerede sidste år bevilget penge til den første spæde undersøgel- se af mulighederne for at etablere vandkraftværk i Qorlortorsuaq. Dyre værker I landsstyrets bemærkninger til finanslovsforslaget står der, at anlæggelsen af vand- kraftværker er omkostning- stunge. Og at det er landsstyrets politik, at der kun skal anlægges vandkraftværker i de områder det vil være øko- nomisk forsvarligt. Det er det jo ikke i sydgrønland, fordi landsstyret påpeger at det vil koste 10 millioner kroner mere om året, at drive værket i forhold til to dieselværker idag. 11 millioner til Qorlortorsuaq Men alligevel ønsker lands- styret at igangsætte ret detal- jerede forundersøgelser af Qorlortorsuaq. For år 2000 søger landsstyret om 3 milli- oner kroner. Desuden har landsstyret projekteret med seks millioner kroner til anlægstekniske forunder- søgelser og indledende infra- strukturarbejder. - Den samlede anlægspris for en et vandkraftværk i Qorlortorsuaq forventes at blive 210 millioner kroner og forudsættes finansieret i en selskabskonstruktion, skriver landsstyret til slut om sine planer for Qorlortorsuaq. Med den første bevilling på to millioner kroner i år, kom- mer bevillingen op på 11 millioner kroner, hvis Lands- tinget giver lov. 1 en redegørelse om vand- kraftværker fra 1995 fremgår del, at et vandkraftværk er dyr at etablere fordi blandt andet fordi det kræver en omfattende transmissionslin- je. Det er anlæggelsen af højspændingskabler fra vandkraftværket til de to byer. Vandkraftstrømmen skal løbe igennem 72 kilo- meter højspændigskabler til de to byer. Til sammenlig- ning er der anlagt 56 kilome- ter højspændingskabler fra vandkraftværket i Buksefjor- den ved Nuuk. Tasiilaq billigere Et vandkraftværk i Tasiilaq er betydelig billigere at etab- lere, fordi værket kan place- res kun et par kilometer fra byen. Det vil sige, at der kun skal anlægges to kilometer høj spændi ngskabler. Desuden er det nødvendigt at etablere et nyt værk i Tasi- ilaq i de næste tre til fire år. Elværket er så nedslidt, at det er dyrt at holde den igang, blandt andet fordi reservede- le skal specialfremstilles. Derfor har Nukissiorfiit udarbejdet planer for et nyt værk. Beregninger viser, at prisen for et nyt dieselværk og et vandkraftværk er stort set den samme. Det vil koste imellem 40 til 50 millioner kroner, til et nyt værk, der alligevel skal udskiftes om et par år. Økonomisk forsvarligt Det er finansieringen af de to vandkraftværker Siumut vil have ind i beslutningsgrund- laget om den fremtidige tra- fikstruktur, som vil resultere i flere landingsbaner på kysten. I Landstingets åbningsde- bat fremgår det, at Siumuts koalitionspartner Inuit Ataqatigiit ønsker, at få klar besked om det er økonomisk forsvarligt at etablere vand- kraftværkerne i de to regio- ner. mikkut saffiiorneqartussaa- sariaqarmata. Taamaattumik Nukissiorfiit innaallagissior- filiornissamut pilersaarute- qareerput. Naatsorsuutit er- sersippaat disel-itortumik erngullu nukinganik innaal- lagissiorfiliornerit akeqqati- giiginnangajattut. Innaallagissiorfik nutaaq ukiut marlussuit qaangiunne- ranni sananeqartariaqassasoq 40 aarnma 50 millioner kro- nit nalingannik akeqartussaa- voq. Aningaasatigut illersorneqarsinnaavoq Emgup nukinganik innaalla- gissiornissat marluk Siumup tunngaviusumik aalajangii- nissatut siunissami angallan- nermut aaqqissuussinissamut ilaatikkusuppaat, sinerissami mittarfinnik amerlanernik sanaartornissamik nassata- qartussaasut. Inatsisartul aammaanersi- ornermi oqallinneranni paa- sinarsivoq, Sumup naalak- kersuisooqataasa Inuit Ata- qatigiit kissaatigigaal nunap immikkoorluini taakkunani ntarlunni erngup nukinganik innaallagissiorfiliornissat a- ningaasatigut illersorneqar- sinnaasariaqartut TILBUD Canon np-6112 LILLE KOPIMASKINE TIL KONTORBRUG • 12 kopier i minuttet • Ingen opvarmningstid • Frontbetjent papirkassette • 70 -141% zoom FØR kr. 9.900,- N Ukr. 6.995,- H= Obligatorisk serviceaftale BOX 1009 • 3900 NUUK TLF. 32 13 37 • FAX 32 33 78

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.