Margvíslegt Gaman og alvara - 01.01.1818, Page 153

t£<ums fseirri Heffun, er fjtn fíývanði fjnnb íci&öt
t)ftr imt6t)ggjava fc|é, »av £að ciná og forgavinnac
fíla ftafci m;cr í I’jaría|tað; cn — f)»avr tsogar &b
íala, fjcgar ííommgnv cr rciötiv? cða fjwrr fjoric
ab (iicra (tg af (tnni fpcíi, fícgar Sonitngáitté fnsg*
l|r cr umgivDtur cfafcmb? 6n Jsjcr oil cg
fcgja fvd tttíntwit iíng&úttfá ávttm, í)»0U'a cuö*
tivminningu fsú oafib f)cftr f)já mjcr."
"<&á Bitri QUna3or fcnnbi mjcr íatfniéliftar*
imtar letjnbavöótn, og fncmma tóf cg fsari góbtttn
framftu’um. (?g íctftt frapta ftcivra jnvta, ífjtw*
jar fólm tftró ffttuitt lifgau&i anba: cg íccftiabi
fjtifa ntcb fcirra tnlfami. gn $<tt cg bagfcgg
tjarb ab ocra fjónavoottur ab ipot'; f)»ovnig fjúf-
bómav bvógu alianu fjarf úv fcittt fjúftt, og fto
cpí bafbi tuubans utinb ft)vir öugunum, foo fpfft?
i(> fjjarta mitt fmámfamau óíta og (Tdftngu. gg
fa gvefina o»'ua ftjvir mjcv, íjocvvav tváb e§ ft)rt|a
ab cg ttiunbi ocvba ft)W cba ftbav. íþetta fctbbi
mig lofáiué til fjcfé áfcíníngé, ab oevja mtttutn:
fáu begunt til beilagra f)iiglcibtnga. SDíjcv |t;nbu(f
slf jarbavinnar flammoinnu ga;bi, ccfi ocva ncma
til, ^inbvunav ftjvir fanna tvúva:fni. gg fafbt
mtna fjávfjóbu t jovbu, tóf mtg úv manna fam,
búbum. og fóv á epbinmrfu. Sþav tóf cg nijec
bólfcftu t þclfir, cv cg famt t fjalféblýb notfurrí,
bvacf af I«f, cr ranu fjar frambjá, og uarbi ntig
af Icítturgum cvevtum og urtum, fcnt forir mjtr
uvbu á fjcfftt cpbipláfji. öj't fat cg t f>eíliráí'0r»ui
tuínum, fncvi anblitiuu móí auffri, og oafti fanuig