Margvíslegt Gaman og alvara - 01.01.1818, Síða 168

» U m 0 f f a u n g.
Nos, nifi damnofe bibimus, morieinur inultiK
2DcecFum cjer ed’ifovfjerbt, &et>iiin »jec óf;efn&it\
H o r a t i u s.
?Pðr titt&öngcngiB SiiffitKfi t^rbafí fnttnn fícirfí
fro alttarlegá cfnié, ab ícljafl megi tif fttflrar 2ffí
»fru, ttilí Utgefavi ftcfTa ^cftis, tttcb eptirftjlg-
janfci áX»<efc>um og 2ítfmgafemt>uni um 01faung,
íjófca gefttruuum fí’fiífjerfcga tiffcrettttngu, f»o fmn
famfttari framar pcfá íitfi, og fe fulifomitrn Dlenfc*
íngtiv af 05amni og 2íf«^cu. gcfi cr fiab
fatnt ofetníngtir ftoná ab octpa Jjjcr fvant 01*
fdngaKna náttúru; efca tilbúntngéfogu, og ecFi aö
nafngreína aífar feirra oclftccftu tcgunfcir, fccíöut
fftva fró ftoafc fjaun mcinar mcb nafnittii 0ffating,
fcttl cr: afía ofs manneffjuc enfcnvlífganöi og
gfet>jant>i dfenga trycEí, ^oort jjeffcur cr Vtn cfca
Srennuutn, fcHjóbut- eba 01, 2íomm cba púns
íba ^ifEup, £.ífsins x>itn (aqvæ vitæ, 3ffar>ítO,
tba ^oovju nafttt, fcm Iteita, og nm lciö pvífa
feivva tröttúnigíobi, og benfca tií fjeivva mavg-
ríslegu bvút'unav.
tláttúvugce&unum oiboífjanbi fcgg cgfjó ecPi
«tí afc tcfja ftjer upp allt, fcm tnílíti repnöavi og
gvcinbav mcnn mjcr, í pcp uppltfganöa cfnfltafa
funbib príáoeröt oib 01faungin, foí pcftn occri
tftti ttóg í fcóf, 95iblíunni ntciri ab (Icvrb, fó mcnti,
ccfi oclbtt tií fu'nmu’ annab enn fjoaö bgrbt 3?íOIíor
fjúlf tchiv í«itn til ðylí’iá/ í>»Hí> »11 Qff liinnng