Margvíslegt Gaman og alvara - 01.01.1818, Síða 193

193
(■
Irttté; ftívfbi í'ðö íífa fuo ít&öáanfcga / o&' ^ami
fjcll flra» 0irní)ur. <Spuví>i fíban foöurin ab,
IjDort í)«nn ccfi figtaöi netí'? &»orjn fabirinn, líf.
fcga fttílfsaga og rcl fjveifur orbinn t öciíjlunni/
anfaDi: fjdífum 2ípp>oíló DefDi ecfi [tefifi ab Dœfct
öiffara! (grona fá alfauBgin DufiaD menn upp og—■
®famt ófta rwb Sýrana—niDurpaggab naftúrunat:
raufi/ á finuDnm jafnrel f)já Sfouv, fem og er eitt
af pcirra frapíarerfum.
(giné og I;ugpvý&m, býr »itfían lífa f »fní
&g flfaungum, fem gamalfsecfí er og rcpnt frá
cll|lri tiDum. 5þö« uóru, fcm ma’It, ílf. 175,
?D'ctnagt)D|iin!ar mdífatifar forDttm og ýljoDar, og
ecfcrt Drb gecf tír Éeim, þegar 25ad)us uar ecfj
»i&, eba ftamt f»af, og rjctt fettt fjálfljcim|Tar ao
fjá, ett »it(fa, ntatljfa, glab»arb, Daná, fatingttc
yg glautttuv og anbagifí 0II, jófft meD feim DráDí
liiö f)»0rn teig af öínftraumttm fmné úr linDuntmr
^íppoFren* og 2íg«nippe. «þ»t eru fjáffutt*
fsjer, fálcrti þitt, ^eittiffa og málfceriétregða fjín,
ab fenna, fjegar þú oanrafir ab Dcrgja Drjúgt á
^cffum oítfFunnar nppfprcttftm; þ»i ftatttir þú,
g»cDir 'Ua eDa ffrifir tttjog Dauft, cr £aö oottuu
!pcfá, ab of fparlcga ftafír £ú Drcopt á (Dbins
mp&i, fettt eínn gjorir gó& f?ál&, eitté og e>lfömrg
gjort Ijafa fleirff þau frcegtijfu, cn þin flaf, cr »art
futecFuDu fatt, eDa aD citté Daufar Dreggjar fscirra.
Botjebtte fsefir Hfa fagt: aD fscfó»egna feu íorfí<
VI «»
ciwnm. #ð 2^efti,