Margvíslegt Gaman og alvara - 01.01.1818, Síða 222

Ijet fún foo va'Filcga tijjp, ri?&j[a á Cnífcmi o|
fFvú&Eía&a fá, og fátu ftcfáir clliv uD oeitflu, cc
tttysfeo gnf tucb. fíípöcvja ftir.a íil fjallar. ffcgat
$eiv f)ofbn fm' fjciífatt, ftiltb fjoorv oDvtmt vattnic
ftnat', og grátiD áfaft, f»o í f)8l!inni gluniDi »iD
^avmafoltiv fccivva, nicvlíi @i)Djan íircc oíd Utfó*
fes: ttóg cv nú fmlib, og c^arfí aD ocFja ícngvi
favma, glFuttmigt cv tttjcv Doob á Daga pcFat:
iJVifíD ftcfii' t faitttgu fjóuoIFi, og ciná, t ^vcvja^
jíaDva:Dié fjenDnv fiD fafliD f>aft& á Ia«Di. gn —
^veféiD ijcFtiv nú tipp apttiv á ttiat og nógum éb
faungum uná glepmf fxtfiD $oí, fcnt IiD?D ev, og
PCVDib jafnráíiv, fem áDtir ettit fjib «D ftcimaii fóv*
mD fvá Dtl;aFa. <þó f ÍD mavgt Dágt í;afiD vepnt,
cr óoit ab nuoDiD fjálfa pifuv mcD raunatolnm,
joo alDvci fc pcFuv gíoDt t gcDi í útlegD pcfav.
^ocféi orDvaDa íiice’ð gjcDjaDijl ollnm ocí;
far fátu fkiv nú tint fjcilamt ávéljríng, ab ocifflnnt
£ag fjoorn, og fttptt ílfaungitt ófpavt- gn fcgav
Ttóv ávájjvínjuv f)óf|l, og Wgav gjorDufl lángiv/
FoIIuDu fovtttiauíav Uíyofts f>an á cinfal og mdftt:
Jþoovt nnuit (ni iní fvamav ntíunajl nocFuD gobtiv*.
Ianbé f>ítiS á fcjTavi &raFfcví’, cba fovlogitt fafa
frclfaD fig fi! ab fjá fnD og fotl fína tiocFuvntúna
fvamav? Ufpofes fccFti fulloel gofuglpnDi fcivva;
^ó fátu fciv allann Daginn út til fólarlagé ab ocitfln
pg Oínbt'pcFju, cn fcgao votfoaDi pjtv og menil
oórn fofnaDiv, cn Uljcsfeð |áítabuv fjá <Liv<et
ftiDDi Ijann fana tnjúFIcga, og fór morgum fogv-
«m_ pvíum um, aí> minnafi fcita jtnna, ea lcpfa