Margvíslegt Gaman og alvara - 01.01.1818, Page 258

■— 25 2 —
ig»t Idti í>vd& íilbcra,
fcm icibgettgfí í t>eimi f)jcr;
ijimiiö (5wí> fjslfuv $*ö, fcm ei>
fþií I>Ij’íif |»á at> »cva.
íát p;ev nœgjs, meb lottiíng’ !>«*.
^ans leifcctrftefnu cö prífj fsá,
6em fiú t fjálfs fjjns cnba,
OfueiPum fjínum ei íil n«r,
3ítí)Ugafemi 'fjtflf* lœr,
2íf f*t eptirfyígfanba*
4. fþab er (Bybínga fráf>gn frób,
5r«smberanbí ^onn laertDm fjjóöt
2lUt fic& (Bttb I;ttgab f>eftr,
2íb »ísöóiwsfu!!atm ft á fett,
SannleiFs grunöu^íl og f?tc?ab rett,
•gvárr, fem fjar ge.um ab gefttrí
<Dg W ofs fiuntuim fjyFi grimmt,
fjerír ttorri fjón er bymmt,
— 0á ítbum I;eyrift í;íjómur~
X^tffulega fjó fannur fe,
Samqvœmur 2>roííins rettuífe,
<í>3 flýlau* Sfapaöómur,
f. $?egar tTTóífes eitt ftnn á,
lípp náöi gánga fjnlísbrún í;«
2\óttg fvrir 'Konúngattna,
25aö I;ann: fer yr&t bfjít af ttáb,
3letii jjeÆtng irm eiUft r«ö,
öem fltpíir jí^pttm matma--,
Vav Ijomim fagt: aö venöa fjpn,.'
3t vtöbíasfittöi fljttta ft;ó»,