Íslenzk sagnablöð - 23.04.1817, Síða 12

— 1818
105
ro4
’amðnnum Saö Rbd 8’ ík. N. V.; enn frá
Ӓs!indi er ois fendr, auk andvirdis fyri
J’feldar ba?kur Félagfins, fem tillög ];ar-
' verandi I élagsiima, hérumbil 770 Rbdl.
”N. V.
’’Náqvæmari upplýfíngu urn upphrd
”allra inngialda, eins og þeirra úfgialda er
*’varid hefur vcrid ril vorra athafna, má fá
”af Félagfins í dag framlagda ársreikningi er
’’prentadur mun verda í rídindum ens lidna
■'árs. I vorum fiarfíodi eru nú tvö Kíkis-
”bankans fkuldabref ad upphæd bædi 800
’’Rbd. N. V. og i peníngum 1158 Rbd. 58
”ík. N. V. fem ætladir eru ril koítnadar vid
’ verk ]>au er Félagid nú lætur ad vinna.
’’pennann ítutra fátt um vort penínga
”áítand, er nád hefur gódum grundvelli og
’’ordu, gér eg ei endad án ]jets ad benda fé-
”l3ginu til ]>efs{>acklæris er nú verandi fchird-
”ir þefs á íkilid, fyri héradlúrandi hluttekt
”í félagfins fliórn, er allir munu fiá er hin
'’erfidaíla, eins og hún í fiálfu fcr er felag-
’finu meft árídandi.
'’Vorar athafnir á enu lidna ári hafa
•’verid: framhald á Sturlúnga Sögu, hvaraf
’’fyrra bindinis feinni deild nú er búin, og
’’prentun byriud á fídari bindinis fyrri deild,
”enn tilætlad ad Sturlúnga Saga öll, med
'’vidbættu regiftri og tímatali, verdi prentud
”til vordaga næíta árs. Ef pettad áform
”luckaíl, — fem eg vona, — er ]>ad ad
”miklu leiri ad packa Hra Srudiofus Sveinb.
”Egillsfyni, er fremur ödrum nefndarmönn-
”ura, fem ad pefsu verki ítanda, hefur
'’varid miklum tíma til adþetta þiódrit verdi
’’vel af hendi leyft. Af framhaldi fagna-
”bladanna eru 5 arkir prentadar, innihald-
’’andi íslands tídindi frá 1804 til midfumars
”hid fyrra ár, famid af Hr. Domkyrkiuprefti
”Arna Helgafyni og mér, enn Hr. ProfeíTor
''Fiunr Magnúsfon hefur lofad ad femia pann
’’hluta fyrri árs tídinda er áhrær annara
”landa frétrir og mun pví verki lokid ádur
’’íkip figla hédan í úrgaungu næfta mánadar.
”pad landafkipunarverk med land-
•’kortum pr Félagid hefur ályktad ílculi á
’’prent útgánga hcfir reynft torveldara enn
”ad Jad hafi gétad ödlall ívo greidan fram-
’’gáng fem frá byriuninni fil var ætlud. Af
'’landkortunum eru fiögur ad mcftuleiti búin
’’enn Jiad fimta, yfirannann helmíng hnatt-
’arinns, er nú verid ad mála á ftein og muti
”pad innaníkams prentad verda. Erfvopcim
”hluta verkfins, hvarí Hra Profefsor Magn-
’’úsfon og Hra Yfirauditeur Gr. Johnfon egu
’’næftum allann Játt, ad fullu lokid. Líka
”hefur Hra Yfir-auditeurinn lofad ad femia
’’j)ann hluta bókarinnar er á ad innihalda j>au
”almcnnu iardarfrædi, fem er inngángur
•’til Jeirrar eginligu landalkipunar. pennana
’’mikilvæga part bókarinnar hefur hann ad
•’nockruleiti til lykta leidt. Hins vegar
’’hefur Félagid ei verid iafnheppid med j>ana
”hluta verkfins er áad greina frá fiálfri land-
”aíkipuninni. Eins og Félaginu er kunnugt,
’’var verk þetta á hendur falid nefnd manna,
”og ætlaft til ad þeir Ikyldu íkipta j>ví fín á
”milii eptir famkomulagi, en undireins verda
”á eitt fáttír um vilsar grundvallar reglur
’’er hvör íkyldi iafnt giæta, í þeim parti er
”hann vildi ad fer taka. Ad ívo mikluleiti
"fem verkid er famid, var audfundidad vid-
’’komendur ei hafa, fein naudfyn krafdi, til
"þefsa litid. Félagsftiórnin hefur þelsvegna
”ordid ad koina pví til leidar, ad Hra Studi-
"ofusTheolog. Gunlaugur Oddsfon, af férlig-
”ri velvild vid Félagid, hefur undirgeingift
’’ad yfirlíta pad fem búid er af rédu landa-
’’íkipunar rití, ad koma efninu í góda nid-
'’urrödun par fem j>efs pykir vid]>urfaog ad
”bæta j>ví vid er ávantar. Nær prentun
”bókarinnar geti byriad, er komid undir