Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Blaðsíða 2

4>it f¥a! eg nií &ióí5a frnm mcrFifrcif íæiiií
í cKjttigri íi'áfésu mebal ©renjíta fvá ftjrjfu ötióvn*
öríúuim þatií :
d)úfht» 2lt>oípí? fetrifl á QJcítn'éftóíinn á fími
igÐa ölbiuo áti, ftotm 30W Dft. 1611, oíd
öfluöa 'Soöut íínð Z\fldg ivonúngð IX €ti
ft)D bat fíöan tií, aö hantt eittíwrt qoeíD döc
öD l>cimboí>t í)iá fínum œDfía <3t)óvnaví)eirö,
j)ööt fjelmenn ©amfonta mnnsta gaf fig, fctti
ölocnja cr mcD áíonúngum og' ttgnannenmmt/
«D öonð«leiFuni fvam 6 nátt og bácu f.lltc
qr'miuc fnric anDIifum; foo aD cuaimi ffolgi
annonn fkcfja og glcöín f>ot rcrDa cnrt fcjolé*
Icgri. QSúöi ftá foo ti!, aD í Dflnfttutm féU
tj.iman frá áj]énu ciní)’oet'cac föfft'uftn tTféy*
cr mcöal í>egna l)ané, og bivtifT l)ún fwr oíD
bafiarlega meD óeptirbœntrt fegurD augum al!5
<ham$o«mírmé. ^oí—|jó SfOaíbeiDuv (foo
nefnDiji ^JZcecin) oœrt af tignum fligttm, fjsföi
fyennar böggna m6Ðir fantt oifiö beni burt, fiat*
lœat bcfiglattmi, og aliö bána mcö aiúö uop,
fem beji bútt mátti, ofjTöiá og óflecfaöa, feni
Da(antia lilju, ^
^ontmgur fann fig a augabragöi gaau<f <
tcfítm oíö bennar íjón af ínnílegri béiörtm feg»
ttröat. bennarog tiíftnnmgu fmá l.'tiimótíegleifa;
jrn fá tr forrettur fríöaocnöa, aö oolDugii' og
fuP.bugar, ör'mblátir og iafnoel oiilíftbaöir,
fcröa ftammi fnrit fjettn tamir og niöui|legna>
tiBö og birtifi fcav cerulegat ©t;Djur. -