Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Blaðsíða 7

Í35
»a í)<ílfffíanial)i — tinboerr fá, í>m'é málí fe'c
ItiÆituÐ nieD lángtum bctti fjcppní tala.
2€! —f>jclbt f)ún áfram — í)aaD er 2Í«
toípf? mec mœtari ? niitt biarta t>ar alDrei gef*
iD fprir praftcDa ^onúngá tign; fjoi gcDjaft beii
lágt ffanö 'og Iftilmútíegt og fifftní mnDcrlu, láau
öalir, fþaó «r áficcft geDugrt turtilDúfu ( eng*
jum og jlógum, fem (citar cngrar glcDi né ftnn*
Vtr baiia, itcma t ájl finna Vtea og t furrí mafa
finé. tþtr, Pcfi'ee! fjcpti cg faat, eruö ccfi
«tf Drainbláiwm ffiguitt; jier f)oftD pnD^lcgt fa6
00 útlit foi' famboDiD, og fefð mim 2íöa!l;eÉö*
Mt* inmícgajt ójla, aD fiét eignafl mcettuD fonu
pDur aD oliu famboDna!
20! — fallaDi Palveaupp—fjoert, f)\>ert
ítr.iv |>ú meD míg í gonuc, bœttuíega feg*
uíD? 20! eg oar fegar afit of bneigDur tif
öD Draga tmg eptic bafgpu (jónj né belDur (Torti
f)úr til tofrunar’" ofDaufi af bennar faung, til aD
JeiDa mig afoega og fteppa mér t eim Dpprf
gletttn. — €n — astan, DogDin, Jjacflátfemin,
jfulu leagja tue'r líD; fccer jTulu fjotra nug, fem
vceti f>ab meD IDctnanta ^fccffum, boeria fjálf
2(0clbeiöitc ccfi otfa jTal aD funDurl?i)fa 2Tcj,
f>ó bimininn á fácfTu augnablifi cpnaDífi nu'r,
©n bané ooíD, DprD og fœla mcD jfilmálum boD;
ujt, munDi cg {jau fffl jbpggja, tncD tjóni mín$
ájfoinar bcifla og mcD egtti SÐrpttmö foifum.
S'ieD beim jTilmáíum prDi engin bimínfcelD bíut*
fall mítt, f>oi Toefcefl munDi eg unt eiífpD P«rD«
»g fovDfltma mega fjálfcttm mig.