Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Side 37

íngut* (€jcíc)!-~ t>ot* »it cttpeva! — föB*
«tDi3*nanupp—cn lerttö «0 mwnt elfBaöí
fcvcbic p?tuc öfottni cfamt ;nít! 95i5cu
jw' báDn’ |jeic ft’puDic f*nn i3t>a Súnii 1682.
!þó ijftfDi .©opbtc órni' fjðft ntifii ©tjóntatc
wmbcot/ 00 Ióti& nfDínfltfíega Dcepa niDut eR.
©tócmenni 3\áfTa/ fem oócu í œtt oiD Pítuc
etuc ftl)án'genDuc fjanó/ og oac f)ún íot tefin
ójamt til mePftjócnat binum. €n — Gtfeiit3‘
erat óttutují, aD petur eptic fjetta numDí út*
rpma feim, oefut fwf npac ófpeftic gcgn bon*
titrt, foo fjann oarD aD forDa fec meD flótía tíl
nltacifiné t tEcoii3Íiora ^lotiflci áfamt ©cottn*
tngu og ^HóDuc finni; oacDfiDhanð fatm f)in*
ttm pftt’jlecfitca/ og let fjann bálíbeggoa 30
fpciliDa f»eirra. Gopbia fann fér ofyopiD aD
unDícofa f»á, áfetti foí aD efta fcafmn ^3rin£,
aD nafni 23oj!l <0alú3in, 09 beita bonum fptf
tc; f)ún let boitti ffDan perDa fpríliDa ffné
liDé í 2\cimo CattaccIanDi, en — fíá parö
petuc, óríD 1689, fullia 17 ára, og goaDjf
ctnn borintt tií ©tjórnac. !þau (Ttoan o&
Gopbia béíDtt til í íTIojíá/ ev petuc pfú’í
Jpjii, aD Bópbia Gpffir ffn jiofnaD befoi ntj
fjerráD gégn iffi ffnu. legbu Gtceliísau
Ijpnutn fiD, eoDDu GopMu ItDi, og táfu b<ma
Pffa í ^faujluc.' <£a!ii3int p«r fprmt, en
eiguc banð aflac uppn«mac 0jerD«c, *ð eoc
ýeféí fátiegi Dómuc bonum aufllpftur: „@á
„náCuaaffi £jac btjDuc þéi ab b«lD« t'-l 21«
©tflDaP; fcm jiösuv tétt »iD í>ein;$(ía«i*