Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Síða 42

1.70
í»dm aptot, eptiv iuifínn fðffnðö, eng«
pifati enn þett: föta." pft«c tóf ÍUa móte.
inceíum &an$, og baO (jann fccca ref' tií. fKáp^
betrann greip ólúíO bíao af (jrefnum papptr,
brautfjaÐ t brefasbrot 09 jlrauf brottD faflmcD
n*ðlitmi, afbenOti ^jarinum ftDan og fagoi:
„pec ecuö, 4^°! oolöugut f£tnv>clöff
SDcottncri og ocftö jlefl oí> vtnnc, en —
ceyniö ntá, buect pfc iiiegniö «ö fljctto:
brot pcfei buct «f bícöinu! eg v>eit p«ö
iptnnft 3?öuc ecfi!" Pecuc jpagnaOi, fíepptí
fentifer eíDúngana, en nfctti fcr aO trúa beíf eg=
in auaum, feröafl tt! útlanOa, flroDa og repna
«nt fjalfur, meö famfplgO útoalOra nwna. QJavO
fonngí feicra Lt Fon og 2 tignujíu 3\6ffcc,
óttu pefoir $ «0 útgjera fonúnglega <SenOífoc
fprjt til -toolícnöe, útbúna OprOlegri ptaft og
fjelmennri fplgD úugr* 2íÐaíð# og tjgnarmtana,
©g létfl Pítur €jar eera eínn af Ijennar folg#
jurum; í Ijetim ear og gurfiinn ÍTíen$»foff og
eiun Ccfccca * Pcine. SöannaOi 5«nm usiDic
ltföj>caff, «0 fegja íjoctc j>ann oceti, en lét faHa
ftg ómifl Pítuc tTíifiálflfon (íTítd)aelovo),
pétuc 23<ie eOa pítuc Cimbucmann.
fió petuc pilDt á ^oUanöi ópecftut eerOa,
tftfji paO (fcmma flunO, Jjot Ipftngar útlitf
f)ané frá éjcröcclfi, fem bréf báru JjángaD,
gjcrOu b«nn fljótt auöfénnílcgann. «£)ann cac
nutOur témpuleg* og Ijáoapmn, |ótta# og !)«♦
tignar«legur á foíp, %*foí e*rtu á íjœgri fitm
fínfaDi opt foUi 09 |nfi frtegia Jjmtöíegg jtnn