Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Síða 46

174
fcann á femu (iðlmðu forwféíaufi ^etta fíg up^
lií pfirfijírnar ffipa, ncDfi frá ffipé Drenai/ ratö
fjot tiö rerfa aBt upp 03 fþoó, flpfrafi barft
appá mafiraítoppa, 09 oínna féc&oaD annaö,
í)paö ()onum lét rel. 2Í fefju ári 169Ó paföi
pítuc ficap 23 0tríö黩aleiDur, a ©aíeafir,
cfl 4 brennusffip rcl útbáin meD 4000 ^ermana
liD og ficíDéoarnaD. Síömíráa Le F*rt rébt
fprir |ot fiœrfla, enpétur fpríceDrui meDJjefé*
um litía fiofa oann Hann ficap fraíðann figuc á
£prfja ^ccflota, rett unDíc 2ífbt»0 fefti'ngu, og
peitti fjennt fíDan umfátur á np ttl (anDé og fjá*
ar, og t)álDu £)etfortngjac í>anö eptir 2 mán*
uDi ftgucbrólb innfec í (StaDínn, gégnurn 9£ru<
port, fem fjálfuc ^íarínn lít íeim bpggja. fðaub
f)*nn ftDan, aD innan 3gja ára ffplDu 55 fióc
og tnínni firíD^fftp oerDa til og otgbúín. €11
cri íeinna ucDu uppoté megn fjerráöa fambenö
mót líft péturs, «f @tótmennum mergum
^áfelanöe, ec etíi unnu bané metgu npu fpri*
tiefjum og ftDafftptum, og óttuDufi þpí en fieítt
af bant áfetmubu utanferDum; befDu fteir fjelDa
©tttltBaCfl líDftné banDamanna meD fér, en—
tneD betju^móDi og megnum ltfél)ájfa fétf pet=
uc fau fambenD algjevlega ftmDruD og ^eim
cpDt, Jjann aann ^ebr. 1697, ftraffaD banDa*
tnenn og bírjaD áformaDa fprrnefnDa utanferö
fína í fplgD ^ignarmemna fenDifarar fprfi t 2(pr.
flcaj: eptic tíl ^oUanöe; telDufi í |ennt 270
inanua, og bjó bflnn ftg cífmannlega út tií
ferDarinnar, meD mergum penínga pcpbbréfum