Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Side 73

201

*
tíífaftnqat-, fem Ijottum gtDji'.fcíft fctíega vef
aD. »at botium ITcnft aílt Jwíumltft ðD movpnú
^tattn oar botinn til ueitfíu í)i« Jperto^a 2In*
tm, en |3aö fmfta, fcm bcitn far fprir fer fa,
tocc foftultgcfra mcluesb af peifbnn ftnni
í fullri fteeto, einð TícrtDri 00 í>ann f>á oar«
#ann fot «D jíoCa ITIyntav# oa tTíinnjefpem
ít?ga ' BtíöiaSonun^e, oa uóru fícajt fleanat,
■foo f>an 6f>orfbl, ellefonar JflTrntCí cg tTítff-
sppeníjtga * tegunttic cg fTínftar þonum;
lcfjtné pac einn minntepentnguc fleginn og
tíieO áfettu ra'Oi Iattnn oelta a& fctum ^cnö.
€jarínn tcf f>ann upp og fann ffna fminO aön
Oáaníega t>el ámpntaöa eörumegímt meö
^fxrffrif't: Pítur í?»nn■ XTÍtCIi; cn bínu*
nicgmn 2lftná:tm Byftiftnn iByOju, meD 'pf*
irffrift: Virei acqvírit eundo, f&aD er: T\yft.
tö (<Dur Cröetbcmn) »er eptir pof, fern
Diöar fer, Ij'oaöve! f>lpDt)i, fegir TTolter, uppá
£aim ^ttifla. fetn meö fetOatogum jóf iiijefi
foo tercugleifa fttm.
^)antt fíoöaDí Car&malé Txifojefiíie (&i«
ckelietís) gref og fteffa ftanffa ©tjórncc*
fccrra biltctte ftyttu. Ciarinn fjjnfcift mjejt
viftta ftac rnÐ; ffetg uppá íeiDiD oa ffitmaDi
btlœtia imínö þone. „ tTIiflí ©tjótnar*
fjcccc! — mceíti Ifann — enn aö þú t?o» ffc
nrcr ecít íamtlöa! eg fíyföi bafa grfiö þét
fcclfíttg ?\ífÍ0 iwfne til pef», aö flnna m4c
eö fTjórnu bfnmn íjðlfa bíuta þefe!"—.
fcm {jfpDDs á og fann ftj ,min« fcrcerD*