Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Page 91

219
fií j!ð'r=ffðma og * launo. petur j?a&-
fntt, oa fta bonutit oeita t>ilja tían ogtoofD, ceDfíu
jaffi# í fceímt. 2ét aDr« ^ofnaria mt etní
Of>. ©cert! fe:r CarÞ'r.cíar/ fftja fearm til n«rra#
p&fa flrúy ttm 5?fcttór 1718, á 3\án«aboigííc
uenjttíegann ftátí (fjá fclf. 307), lagít f>onum
ádega ttl tiftpelDié aoco Kúblur, oa ntfaDi ti(
búftabar t pftmeborít t afftina Catara* tlijtfcbi
þúc afmorfubum. trttrraita (ft pdrur níctja
XTíárra * páfattti nieb fj«tfl»(e<|a fátUjnm ftoutn;
fjcra/ fttu magnuaa ffomjibu, fccloa f'banrœb*
ur til fcane. ríarra Pdfir n t?óp (c'r. Co*btV.
n&la/OCtrarofeDiMttííeírra inb opmberar fVlC|J>*
ir öauöca be:no og Ínonefnftíi fcelgra bíntc —
cOt fetta n«rrat^\cb augafuiít af fcremui*
fcfní. — €offim5 let p?tur ^ennann natc-*
Páfa 1724 ðipra ftg 84™ ára gamlonn>
fe'rfc'nflu & tjífclifnm aíDn, fcfíDt otttfíuna fcát'D*
Uga oct pa? oiDjiaDDur. ^)ann lét 4 ramlcfla
ffantanDt fcjcDð fjeiDa manna í ferúDfauptD;
fcrtmta faría leira brúDfcjónm til tooguftní og
úr fconunt; 4 fc« fcituflu brnðjlfl»f?recfa/ fettt
ftmDuft, oer« fciaupara fv>rir toaani $eirra;
bfcóDfffra * ótoeru etnfctoerja (írcefja í toacmínum,
ett Öjarnbfcr Draga fcann; Ijet foo á ieiDmni
ptcfa birmna utan meD broDDjfefam, í»o oD
|tcir fftolDu offra unbíc baffa, fðtnboDift fcltóD=
fœruinjm og 'Clax ratpafanum. fölinDamt og
benrnarianfonn ^veft fe't fcatm toi'aia fcrúr fcjén*
in, oð fetja jfór oíetsugu uppá nef fcáné.
SSrúbfcjóne.f^Din, fcjéjisbanDiD/ toe.tgan, fcús*