Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Blaðsíða 95

223
fit’f fcm wr. 8«t í>ann núii'íamfMct fpKv
jn einð t föí eflttm fom-ftOum. ^mtt.nt Dts.cfu
K«!T«c ecfert t>úx, íjefDtrc nxj0t> og btennucío*
þot o«r þá ecfí htíi'út «nn*0 íepft öD fsm'cfa.
®áítfD;n t'«t & 16DU ðíDer móö. SSoDgfóíf,
einfum 23ovara!inö, qoarröDi fávann nftr þctnx
brácfaupx* ftOum «tx Pctuc attfnDi meD fx'm*
ni: „Socfeöuc b<ífbu þctta foooc,
tn bmxb tt bftca þeúca foaux fiímm ?"
0netptUfÍ 25ovörac fiávutti t>iD þaD, ^e'ÍDu f)CUn
etpttiv meD notrönDi tennuc af fuiDö, og íteD*
jttíífl 1 'tt aD veuflunni
pftut ^cif .rt fjaífuv fpttr tnp pfivíati
oít rmmaDi géftnn. PfilDt í«mt »g fpdffípaDt
©tór b; t;r»ö fétleg, til aD mtl&a mcö
ftDi þccjna ftnna, í>ref]« upp og gieDja i
fénra'famíe-inns liátt, imueeta feun WHOmgu osj
DÍDqpcen ní fprtr mannáDieg i fíCum og utti*
gcriani, f$tív ntevfié t ífdlum, DpgD CáD, bctjníegu
^atDfengi cg froectc í ot'uflum, og fmt meD !)cet«
j* tnóD og DiígnaD |?c rta í ócrnaDi. ®ícD þt>t,
fem áðtií ce faat bif !74—75, 09 191, bcsDí
tit fjóO og íattÞ^ «D íijótia ftg fvam oiD bcrn*
aD, fv' lcraftu tíl cfDítu f>íga, oiíDt $<mn mcD
cgm Dœmi f nu, minna 3oiata og.aDra Ctgn*
arnienn á unbi\*g?fniO j?; íÞu (tna og oiitmóft
t>iD þcicta 'Pfx boÐacvi, cn bá fjcrm fm'út f ;iq*
xn brófö innfatú f ^oftiDffaMna ÍTI f?r ?g
pfrurpbocei, íct fvann atbrt <$tcfarU nja ctiö
pánga fpC'C fór, ott bera fetir þc m X>íft C$-cí,
bann tii ©tjbuxav fctt ijafei í fjcxi'pcvn fmni»