Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Síða 102

230
mttítift tíí nb ^ann fpvit fau ptöi t>íft*2ífr*
miraU. SíifiicáDiö tcf aD pfimga faD máí
cgrfiíHu ell atqi'ceDi áftá leiD, foo ^íft’Cjar*
ii n á cBelt'iðftólínum faönaDi lyonum f>anntnnt
VelEöminn fé X>tft=2íDmíraU pétut; Í5ac f
íþaD oar, fectít Doítet-, í lof feffara l)átíDar*
f)alfca, fem fplltu afla fráfcœrri fi<rtt, fappgirni
ca áff til geíurlanfcá og frcegDar (en fá ecfi oor»
ib aDur oiD annaD tccfifcrri, fem SíeftDettt XPe*
bet0 fráfaga j3ó íxrmir, einé ogá bif. 198 cr cpt»
ic Ijonum I)aft), aD pítur <£jar fnért fér a&
famanfonmum grúa manna, foo fem fá ftjrfl
aptuc tii ftjórnar tefinn, og I)é(Dt J>á fnotctí
^Kceöu, fem f»ar fieft prentuD.
fþeféi oar péture IHifl* feinafía 0igurí
bróf3»innf0c út af ficiös^eíllum bane, J>oí
batiöin miEIa, fem eg á blf. 208 umgat afc
JjalDin uar 22ann Dft. 1721 t pétureborg,
en itrcf'uD t tnofBá |>ann 28öa 3att. 1722,
uar egíníega Sciöcdne 5öSnnöar»bátíö,
ollum Ijinum DprDlegra ©ígucbréfe, revjna
Uppbefööc íjané á íjennt tit 2\ejfara» tígn*
ar, cBiDurnefnamta: tTíiEIi og 50öurIanDftne
5<töir! (fjá blf. 209 —10).
SíDrar tTíetfíe < bátlöir, fem pétwr §in»
XTIíHi tíIfíipaDt, rócu fjeíjt peffar:
jfúbtlfcátíöáriö 1700, oegnaSIIÖamótafía.
£ptir frelfun f>an$ og íjer$ f>an$ piD Pcútþ
1711 fprir SRctcínar Tláö, í)élDt Ijann fyim*
fominn til Pítureborgac fattn 1960 gebr.
171» öfctölega i?átífc tíl Ipfíngar f ac, cgmin»