Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Blaðsíða 104

232
@críe$ Ijcn&tng &afBt 12 árurn áfur upp*
Inft og funnaö ttgnatlegt 2£tternt Sötcínot;
® ottn ngar, fem íjennt fjálfri oar áfcur éljóft.
S5iU’ fto ttl, a& öenOiboöi 2íunnft0 II pélas
lonös éílommqð, ec feröaDift um Cóilönö,
benrDí tií mönné,. fem á oertéljúft Jjar oar t'Hct,
Mtíeífinn, 09 fagDi: „aD ecfimunci foo tnett ftg
„ fariD aö éfefju, fjœmift l>ann fprir €jarinn,
„ oíd (joeré -Dof íjantt cga fonni metr máíé>
„ metanDímenti aD, en margir IjpoDu." 0enDí#
beDinn lét bte'f um jþctta beraft tíl birDar pet»
tit’ð, fem, pegar bann ftcf goié um ftnD og aÐ
©cnöiboDum í btéftnu qoaDft b 'fa funDíD fe'r*
lega foipíffíngu felfa mannö oiD átejfaraínnuna,
iet bcimuglcga' leita fenna mann uppi og fcrra
•£)íríftjéra ffnum ©l;epieff, fettt Daginn. eptic
fomu bitié fjángaD, bauD p'tci €jac til miD*
tagé oeiifln l)já íe'r. Qjar J>á aDfotmiímaDur
fá, fem o«t §>áti f bet P^ttir«, leiDDur fram
fprir (S^arinn og t'tarlega pftrbeprDur. «g)ann
goarft betta 2\arl ©cönronftp og oera ©onttt
ÍÉÖGltrtímne í ftttbauen, fem DáíD ^eft>i frá
fer og ©pftur fintii, báDum t oeggu. Jjafi
peim f'Dan ocriD flaft'D upp út j&oí, fmu f boerri
fuuDtúnginni oiD fátcrft; um ©pftut ffna oiti
fcann etfi l)ét, netna aD f>ún fo.ft otDiD tTteiyf*
ícffo fángt 1704, f>á tnoriaborg oar inntcf«
inn, og funni J>aD bítfa oröiD bcnnt tif gcefu.
Pctttc fann eöum foerum bané bera oel fam*
an oiD ftaD, fem Batrfn íörottnfng bafti bon*
um fagc af fpvftu ófjetílum «ft Ijennar, fá g!$ggt