Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Page 106

234
áfamt benní f fjesnaD fciD pecfa, fem fprt'c
tiocfcu cpDt befDu 09 cœnt J\ó(fa ftofnaDd
recfflutiac < bpgD í ©taDnunt ©cbamaEi oiD
Cafpið baf* í)ann inntóf flrají ©taDinn 09
ÍEaflalann IDctbent, foo aD fegja ocuítulaufí,
©taDinn öafn 09 UmDtcmt bané, b»ac upp*
fprettuc nafnfrcegujtu eru af peicci fágíetu öecg*
«ilu (Napbta), fem er cmljoerc l)inn Dpcmcet*
nfti cacnmguc t ofíum SíuftucíonDum, 09 géfut
ganDóbtctanum gepft innteft; ■— t fluttu rnálít
Jjá atlt pac f uppttámi í PccfníanDt, en upp*
reíflac»maDurinn tTíabmouö tefiD bafDi pettfa
^onúng (©cbad? eDa Bopbij guflein til
fánga, lagt unDir fig mifinn f>luta uei&té ban$*
gáfu fig fprrnefnD umDcemt og 3 enur, fem áDuc
wígjetDu fiefói nafnfrtega Cbrufatr ííonángS t
tllcofa áíonóngé * cffi, unDir pécuro tTIifía
©tfórn og oeíDi 1723. $>annitm enDaDi
feann Pínningar ffnav, [íft og bann birjaD
fcafDt i6$9> án foerDflagé aD áfotna friDi 09
fcett oiD £bmö® coíDuga ^ejfara, um beggja
^ÖelDa gfinOamerFi, og PerDjlunac famnfngum
t>íD rífi bans, en gjert ceiDi fttt pícfragt, marg*
falDt 09 óbult í dOum áttum-
€9 gct famt ecfi fpo pflrgcfiö petucö
tKíflc merfifegu 4^naDar*f0gu beljtu tilfelli/
«D eg ecfi renni fljótíega, nú aD Ipftttm, auga
ipftc jieícta frantráé, afDcíf og fann augljbfa þátc
§ocfjónin tbf f feiDflu feirca tií bennat pífd
tafmacfé. ^Wffas pótu, fem áDuc ec fagt,
f$m banl D«ga fitimm og ófipciíát, reg og fá»