Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Síða 108

236 '*©&&&*
ují «D. ©cemi ^cirta 6Dupabat mót f cím ?jugí
'tacfa Ungliöiji Cadi XÍI, jjá petut tTiiEií
tó? \>íö íjctfijórn, t batDaöanum »iD Hattoa,
«riD 1700, fpnit blf. 190, og einé blf. 173
fptfiu mifíu ófaric Kúffa 1695 »iD 2ffón?a
fptti umfátur. tjómD, áttD 1700, ttíDnar*
xna af 2\úfi*a 145 falljbtfjum (mót 10 ©t>la)
bxtti pótuc €jat ffjótc meD 100 fiérra 09 143
ntínni ífopar*fal!ftptfja«fteppu úp tTIcffáö ð«
jjatfa flucfna fj;Ifa, oa lcerDt f'Dan fjá.fur,
íiná og Poítec fegir, af CarIt XII. og fenDi
liDi fínu, aD ftgta Catl XII. 0g cDta (Saeöa*
Ktfio óoiní, en bsttti íjeilum ^ommgéríf jum af
^elDi Jjcirra píD fttt; ftóp DptDlecufíu maftat*
fcotgír, og rnifinn b«t‘ Pfl Eattpffípa • fiota í
t>afti, (joar allö enginn Pat fprir, fefti ell lenö
ffn ftÐán óvifmanDi otgjum, og fetf ftot óftpri*
fátafta ©trdiijata liDi epDt og Dteift, og meD
jftoí oariD Tvfí fttt f;Dan fprit ellum borgara*
legum fttÍDum, áfonuD regluogró, f/nnt <0cífl*
legum eg oolDugum,, uppioeDftmmermum og
unDíroEururn almuga, blpDni og unrirgefni,
IjpggínDi, róttinDi og ftDfemi t framfetDi án
manngremar álító. Q3ar!a tjáft Dcrmi ftcfó, aD
MppftífD íefra, eDur oelunnan ftanó baft ftcppt
uetfrutti áfjœrDum ópeanDum, ftó ftann fáein*
lim finnum toœgDt notfttrra ftrafft.
€n — útfaíi nocOurlanöannö fatnbanDa
{ póture tTítfla 20 ára ftctDf, er famt merfú
legaft: Cavl XII. femur óooegur aptut 17'4
fángeíft 'Spvfja til poímnevn, SövasDarefí