Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Síða 132

266

ceftt 1702. «ö<5tln 'oav £á umfítftw af Ká|V
«m, ctt (SðíUjtn jjjorDi átjlaup' á StaDmn,
t>iD b'itct mifiift tnatgt tnatma, foo p/cttc €jac
fenDi'Ijonum fFipun, aDpalDa b.urt ftaDan ItDí
ftnu. /, Scgört .'&erca mírt«m", anfaDi öíalíií
3»n, ,.«ö eg nu ^aft faltö mícj úecftö oí»Iö»
ugatt ■Zjtcxca, enn'þattn ev!" (>/(Dt áf)lattp#
inu fcain 03 nann ÖtaDinn og ^ajlalann. —,
tjjegac (0aílÍ3in fœsDi p trt fá fregn, glaDDijí
fteféifoo, «D (>an fagDi: „biD þú tnig utn b»aÖ.
bel^t þá vtlt, nenta edfi.ttm tTlofCá’e#
Staö eba um bana 21 a t c i n tt!" (Bfilltsms
bónoatD : cfD fptira/fa féc, aD ccfi gegttDi f)amt
boDi pítuta, og fturjiamtm láepniu; fem ftá
xf)erforíngja oar (ofcPaDuc otDimi fpric etiiboer*
ja ofttfjétt, til p/ctð ©áta, oa oettti pítufc
f)onum ftá bomtotjgja, 09 iKepníni forna
tigtt og oo!D.
SfnnaD merft oinfejti Pótttra tTTifla 09
fiiUtnau þefs á mUIt má teija: ab fteaar bafi
{ mejia f)á(Ta og oanDrœDum jíaDDuc 6 Pratfr»
pjótfmð bocfunt 17” (fjá blf. 197), leitaoí
fciDacfamntnga oiD §orfja, oac f>onum fettur>
iweDal attnará, fá friDatPojíur, aD l)ann fratirt»-
felja fpclöi JjCycEjttm tíl bectmngar trío(»
öaus ^ðíp/00^0/ ^urjfonn Ccntímtr, fem
ceitt f)öföt Pótri liD mót gprfjum, ‘en Ijmm
afjiacf £aD breint og aníapi: „gvrr ffaí eg
cfbenDs CyrPjum clla jarDatloD ntfna cUt
cb Æyjire » SaUti, poj batta l)eji ecj fttlía
»cm um aD uinnö aptuc, en tryggrof min