Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Qupperneq 134

niteju ’.minb 2frejcanöecs feim föufht
©tjótnoc«beöum (jjá blf 215), fem p*tue
tTiífií-uniDitjícifaDi, oar eitt £ann ita gebt*
<$ Deaum f» ic DauDa fjan$ »725/ aö gfovd
fftjlDt út banflann @jóar«<Pfftceta> aD hafnl
-btettníj/ ttl íanöa og jlglanö* funba leitun«
ac fi’ingum ötbeáu, iRamfcfyfttfa og til 21*
tttecííu, l)$aö fefium loíftnð tóffl & gju leiO*
óngute fetö fjnnt 1741, og Deta Sitecíngíi*
funö og norDoeflanoecDt oil>
notDut=2Intec'tu, f'Dan af {jottum nafn.
Urn ©jóföoma og ntöfítltiöö Petutft
tnilía ffai nú aD loftum, f<m fœrftum otD*
umftca: 2lDur ec áotfiD' (fjá bíf, 166, 174
®o8, 219, 233), aD P«tttc fcá úngDccmi oac
rnjeg geftnn fprtt ölfaungum og laufingja
Iífi, og, enn |étc fjonutn cettgengt ocrci aD fá;
flog og rycflngat: og Djjálfrsö fofl, fem,
ttiá(?é Ijoft átt fjtut i nocfcum fjaníi bacöfljórn*
nr fpritcrfjum, íjaft fau fcatrtac af oföcycEjn
Ijané íeiDt, enn af eitri, íjonum t úngDoemi
optac, aD fogn, inngefnu. éngínn fcafDi famt
Boílíf tef & og jjeppni meD aD (itta Jjau rpd*
tnga Eofl, fem Ziatdn SDrottnmg í)o«8
^efó oegna meDfcem oacD ^onum oíDacfc fam*
ferDa jafnan. 0amt fécE f)ún ecfi aptcab of*
öcpÆju IjanS og «f peffarí (eíDanDt löufáng.
•S>ann oanu ífaft, fem mefíi framtafðí, gáfu*
»ð á5pggju<maDuc í fljórnfemí og eííum úttítt*
tngum, fem máttu $óö batiá upp frá
fáfc*Dí/ oiííiftDum og pefccíD, tíí fíöaöta msfi*