Útvaldar smásögur - 01.01.1823, Síða 137

26í
fitfú aíiue fjafDi fJ3inná tTíenjtíöf mc&
í»e(5tti ©fót'metmum, 2\«tcinac fStnum, f)afc
putt tal utD hatm oa ©tjóttiat: táöabtrupg t
jtavfta fali. fom í)ann flrcsj: uiD pítucet
Tllífla anDíát, nieD oopnaDat' fjei’fplfi'npt aD
Siottnu, en fjafoí fátiD áDut buttffpija fjác<a
fjóDu ðítfifmð í pmtcebocgac ^aftala. 9í>'fa
iétáDiD pat f»as aíít faftiaD f'eaai’ fptit o«j óeljtu
»S)etforinajatníc. Pleusiíoff fjaföi fuli»i|faÖ
fig um Cfpaftanna, í)e!jtu fjerfrlfínaanna og
tfjlu (Sóifilegia famfplat. 'íf aOtö i\v fteaac
tefíD til aD cáögaft um Btjócn eptic petus
ca tmclcu mavflíc fcam miD pétri (fxí
barni) 2ffejL'íuefm, éonacffpni Pítura, en
53viné tTlensíEoff fpcengDi upp "Káö* = fanrf
roinuífafe öycnac meb ba'mcnnnm fínum;
Ipftí fiat ffocinorDt TvaDflöfun píture UíiEía
jtm Stjócn 'eptic ftg, ftó ecfert fftiffeat eDut
®pinbetuaa auglóft finnDifl $>ar um, @ama
pttnuDu föccntfnDic SöilTupar, og wtf)rópaDi fó»
2Xatcmu/. fmc fftaj: ifláD, fem t'fjanöi
2\ejfcrainnu yftc öUnm ^úffum. SSflar 2lf*
saftantia ca fjermanna popnaCac fplEtngör um*
fyoevfvð iefím ■> encuvtófu fau f)cóp, oa battu
PiD : „ §abic r>oc ec Daínn, tn tnóbic
»oc ftftv' og fsfic! ftft og cffí 2$atcíti
^ejfarainna en fta !!! " Qjn tTIenji*
Soft Jkptti penínsum ófpatt út um gfuagancs:
tií 2 fcaFtarinnac cg bevíiDfiné, 2fSt Háöt&.
tmö r* eg cnDucítóE femu b!-óp, og enginn pog^
ðDs nsétt aD masta. 2\«tdn gícf fÍDsn. {im 4