Ármann á Alþingi - 01.01.1830, Síða 50

50
öoru peir opt mðrflir fem ottu f peim. SEtti
fauibanb j;bar og einíng ðt> »er<t peim muit |lerf»
ori og framfoctmbarfamari, fem tiígónpr t;bar
er f rauitinni l'etri og tignari enn »or var, fem
optalí, p6tt »ér f«um fiab pá eigi, foíab oér
fórunt pá opta|í f barbaga eba oígafcrii; $6 tófs
um »ér ofé opt faman ab peita ab máíum/ og
ítepta ófrib/ og eru pefð merg b<rmi f tfiáhi og
pbrum fegum. fþab meguni »ér meb fanni fegja^.
ab fíocfabrœttir og éfamípnbi ftéíenbfnga f)eftr jafit#
ait átt ntifinn fiátt ( $»í ab fotna íanbíntt á frtéit,
og werbur aíbrei offegum af $»f fagt f)»ab ntifíu
filtt fsab fteftr olíab. ðaftb $uf ráb fonúngftné/ er
fafíabi fonu fína tií ffn á bepanba begi, og fécf
peint ffnn fpifiinit ()»erjum/ og bab fiá brjóta, og
f»o gcrbu fiefr, pá fécf I)amt peim fnippi eitt af
famanbunbnum f»i|1unt, og bab pá brjóta, en £eir
gátu eigi; $á fagbi fonúngurinn: „fþér erub einé
og íuifíir peféir, ef fib uerbib funburppcfir, og
l)»err fer fér, fiá ntun uerba fxrgt ab pftrbuga pbur,
en ef fiér uerbib famípnbir og leggij? á eitt f ett*
unt máíum, fsá mun eingin geta paft l;enb i þáfi
pbru, og pér uerba tniflir menn."
23ér fljótum p»f nú tií pbar, crttgefgu nibjar!
(joerfa ábeprflu pér uiljib ueita máli »oru, enit
£ab fipfjumfi uerfjá, ab þeití lanbépbar fé mjeg
f»o fomíit unbir f»f, f)»entig jpér bregbifi uitbír