Ármann á Alþingi - 01.01.1830, Blaðsíða 58

58
Sínarnir eru mifíu fornúftugri, fejeligri og an>
fí0nbugri, peir oífn ofé, fem pab ber ftg ab oera,
ffban »fr ertmt f jlffu fíanbi, aEa œru og terbebug*
(jeit. 93ernin ittbrecfa |iabmebmóburmióífinnt,o0 jsar
ft;rir foarabi barnib, ncsr preífurinn fpurbi fab i Sóms
íirfjunni f booebffabinn 2leytY«rfg, ftttorr tmi fiefé
pfíroalb.fo foarabi barnib: „’&Mpmmnitnit !,y (?).
9fú atpti alíur fifugfteiniurinn ab ð?tmnðt:
Dfatt nteb ftg! ofan meb ^tig I ^Jnunðuc oarb fors
eiba og f6r ofatt af jfeininum, (telbur feiníiga.
2ítm«nn jfé nppa b<tun aptur 09 mœlti:
tfstcnðfngac!
£atib eigi orb íbnunðöc oilta pbur, eba foma
jtbttr tií ab miéjftlja mig. öann viH gera mér
mínfutt og pbttr, og fia'Ifum faupmentumum og
búbaríofunm gerir l;ann mfnfun, jtétt batttt íótijf
eilja tafa rtióíjíab fíeirra; en í rauninni gerir
ann eingunt mfnfun nema fjálfum fér,
Sttítt íEtían er ecfi fú, ab fara { manngreittar
öíit. ©g aíít atíar jiéttir jafn oprbugíigar, og fér*
Ooern pann fent er f einni jfétt jafittn;rbugíigann ebr*
um manni f annari jtétt, fiegar bábir eru jaftt bugs
íigir og ráboanbir. @g álft fof búbaríofutta einé
»t;rbugíigann einé og tiintturnaiminn, oitttuimanninn
einé »t;rbugligann einé og búbaríofuna, bonban eirté
»t;rbttgíigann einé og fattpmanninn, og faupmann®
inn einé »t;rbugligann einé og bánbann, Jiegar