Ármann á Alþingi - 01.01.1830, Blaðsíða 90

90
eg« <it> íitrrt ffna cfíin nlngu fprfi, og fíbmt nbmr,
03 uamjf ab fcfnnba íseim faman; enviiji etnftoer
mceía á útíenba túngu, fá á fsaitn ab feggía aíúb
á taía fab þreiitt, og fá fetn uiSf tala fttt eigib
tnóburmáí, má eigi bíattba $ab meb attnarfígum
orbum, Ivertveggia fýnir íututáttuíepft, og fab fíb*
ara r(tftaríet;ft.
0nunöuo. ^vab? fnacfa eg ecfert fprof! pú
mttttir, fanett gaíe í mig! pacfa fprtr, pú! ef fíú
fpnm'r fiab einé oef og eg, nótabene bcnffen, mett
$ab féíenffa brpber eg mig/min fel! ecfi nm. fþú
ffpíbir bara fKt;ra mig nctr eg fnacfa oib matróéí
ana á fumritt; fiab œtía eg oiibi gánga gott, ef
$ú ttttir ab bönbía oíb fiá, fá faífa, $eir eru,
beoeíen píf! f tttig! fornuftugir fieir faííar, fab er
ecfi ab befuíía meb fá fem £ig og $fna Iffa,
§oab oiítú for ejremplar fegja, ef fiú oilt begjera
ab fjeba ajcíabanb? £ú fíalt, fanen gale í míg!
ecfi futma eitt orb t fiinn f)áíé!
2IHur fíngbeimurinn brafi tbíátur, en^nuns
öuc fiagnabi, og faup á glaft; en fþíóöólfuc fnóri
Oib fienum bafittu, og fegír tíl 25ónb«fou«t;,
Sþú beftr ttú fagt ofó puerfu afurprfjan afs
lagbifi í;ír t lattbi, ett pó fceftr fiú ecfi getib tim,
foo eg muiti, ab jerbuntti í;afr farib aptur og ppfir
mór fiab unbarligt, ftoiab mifib þeftr Iattbib af fór
gengib; en o.rri jerbin einá gób einá og f;ún oar